Jääaeg on Eestis tagasi
“Kuulsat “Jääaja” filmi me siin näitama ei hakka, meil on siin päris jääaja lugu,” räägib Asta Tuusti, kes on Tartu vallas Saadjärve kaldal avatava Jääaja Keskuse idee autor ja tegevjuht.
Küll viib siin jutustatav lugu meid väga kaugesse aega, alates Suurest Paugust 13,7 miljardit aastat tagasi. Sealtpeale on olnud mitu jääaega. Viimane neist lõppes umbes 13 000 aastat tagasi.
Mammutiema pojaga
800 miljoni aasta eest oli Maal kõige karmim jääaeg, isegi ekvaatoril oli 100 meetrit jääd.
“Kliima on alati muutunud ja jääb muutuma ka tulevikus,” võtab Tuusti kokku keskuse läbiva idee.
Keskuse loomise mõte sündis sellest, et jääajad on olnud olulised nii meie eluslooduse kui ka maastike tekke seisukohalt. Et me õpiks paremini lugema looduse raamatut ja mõistma, et maailma ajaloost räägib tegelikult iga kivi.
Vooremaale sobis keskus ka seetõttu, siinne maastik on iseenesest juba suur jääaja vabaõhumuuseum, jääliustike tegevuse pärandus.
Kasukaga pole Äksi siiski vaja tulla. Majas on vaid üks ruum, mida iial ei köeta. See on jääruum, kus töötavad külmutussüdamikud ning kuhu tekivad ja kus arenevad jääskulptuurid.
Keskuse külastajate üheks lemmikuks saab kindlasti rekonstruktsioon kolme meetri kõrgusest mammutiemast koos pojaga, kel veel beebikarvgi seljas. “Euroopa viimased mammutid elasid Eestis!” teab bioloogi haridusega Tuusti.
Kuigi lätlased tahavad seda au endale saada, räägivad teadlased teist keelt. Just Eestist on leitud kõige nooremad mammutite leiud. Kui viimasel jääajal jää sulas, liikusid ka jääaja vapiloomad koos liustike taandumisega põhja poole.
Teisel korrusel võtab huvilisi vastu Kalevipoeg. Vägilane kutsub tutvuma pinnavormidega, mis on liustike pärandus viimasest jääajast, selle lõpust
13 000 aasta eest.
“Kuna keegi ei mäletanud, kuidas need voored ja muud pinnavormid siia tekkisid, mõeldigi välja Kalevipoja lood, et seda kõike seletada,” põhjendab Tuusti meie vägilase kasutamist keskuses.
Kolmas korrus on ilmakorrus. Saab tutvuda klassikaliste ilmavaatlusvahendite ja mõõteriistadega.
Lõpuks peatus peegli ees
Kaks tarka meest – akadeemik Anto Raukas ja klimatoloog Ain Kallis – vastavad ekraanil küsimustele, mis saab edasi: kas on karta uut jääaega, miks räägime kliima soojenemisest ja kuidas inimene seda kõike mõjutab.
“Lõpetame peeglisse vaatamisega – inimene jõuab iseendani ja küsimuseni, mida ta saaks ära teha, et maailma säästa,” räägib Tuusti, kes ekspositsioonijuhina on üle aasta jääaja keskuse mõtet sisuga täitnud.
Jääaja Keskus on omamoodi velleks Tartus ülipopulaarsele Ahhaa teaduskeskusele.
Kavandatud on koostööd, ka Äksi on teadlaste ööl esindatud. Sügisest pakutakse koolidele temaatilisi õppekava toetavaid programme. Näitusepinda on enam kui 2200 m².
Keskus rajati Äksi aastaid tühjana seisnud spordihoone asemele.
Ühtekokku läks ettevõtmine maksma 4 miljonit eurot, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetus oli 2,6 mln, Tartu valla rahakotist kulus 1,4 mln eurot.
Tartu valla väike ime
Tuusti sõnul on ime, et üks vald on sellise vägeva asjaga toime tulnud. Algul pidi keskus valmima läinud aastal ja vallale kolm korda odavam tulema, 460 000 eurot.
“Töö käigus tekkis mõtteid juurde ja nii sai ka tulemus märksa parem,” tunneb vallavanem Aivar Soop.
