Praegu on liiklemine linnas paras peavalu nii omadele kui võõrastele. Kaosest (Virumaa Teataja) on asi siiski kau­gel. Niipalju kui ise olen liigelnud, on kõikjale paigalda­tud korrektsed liikust suunavad tähistused ja neid tuleks tõesti ka aktsepteerida. Toomas ütles, et praegu tuleks liiklemisel olla eriti hoolikas ja kaasliiklejatega arvestav, et õnnetusi ja varalist kahju vältida.

Gümnaasiumis tegid töömehed viimaseid töid - paigaldati veetorusid, katsetati klaasgalerii veepidavust (see joosis pikka aega läbi) ja nokitseti mujal. Järgmisel nädalal ehi­taja lahkub objektilt.

Renoveeritud maja on nii seest kui väljast ikka väga uhke ja ilus. Klassiruumid ja koridorid säravad puhtusest, õpetajatel on kraam klassidesse juba kohale toodud, aga lõplik sättimine on jäänud ilmselt augustikuusse. Kõrvalt­vaatajale tundus, et suurimad positiivsed muutused on toi­munud poiste tööõpetuse ja kehalise kasvatuse suundadel, kus on uusi ruume ja pindu hulgaliselt juures. Eriti hea mulje jätab jooksurada, kuhu hea meelega isegi jooksma tuleksin.

Kahjuks on meepotti ka juba tõrvatilgad sattunud. Lõ­hutud on osa välisväljaku tuulepiirdeplaatidest, kadunud hulk istutatud põõsastest, keegi on üritanud tribüüni is­tepinke süüdata. Siin ei oskagi midagi öelda. Palju õnne "kangelastele"ja varastele, kes nende "vägitegudega" hakkama said.

Ilmselt seisab ees võitlus ka spordiväljaku kaudu aasta­kümneid teed lühendanud elanikega, kes eelmistel korda­del paigaldatud piirdeaiad jõhkralt lõhkusid. Loodetavasti saadakse aru, et nüüdsest sealt otseteed enam ei ole.