Rannamõisa laevaseltsi eesmärgiks on avada Harku vald merele. Suurimaks südameasjaks on võetud Ahto Valteri eluloopärandi tutvustamine, Rannamõisa kultuuriküla kunsti- ja käsitöömaja edendamine, Tilgu sadama arendus ning veel palju muud huvitavat.

Ahto Valteri pärand

Ahto Valter oli mees, kes kaljasega Rannik purjetas esimese eestlasena kodumaal valmistatud purjekal ümber maailma. "Otsisime endale identiteeti ja sisukat lugu, mida elustada ja oma suureks sihiks võtta," kirjeldas Taberland, kuidas projektini "Ahto" jõuti.

Selle käigus on kavas ehitada Valteri laevade Auli ja Rannik koopiad, mille projekteerimise finantseeringud on juba olemas. "Tegemist on väga pikaajalise plaaniga, juba ainuüksi laevade ehitus võtab vähemalt viis-kuus aastat," selgitas Taberland. Tulevikus on plaan laevu kasutada erinevate koolituste läbiviimiseks ning reisimiseks. Filmistuudio Rühm Pluss Null poolt on valmimas ka Ahto Valteri eluloofilm, mida kõrvuti seltsi tegemistega tutvustatakse näiteks augusti alguses Viru Folgil.

Käsitöömajast raamatuni

Harku vallas on laevaselts seotud ka Rannamõisa kultuuriküla kunsti- ja käsitöömajaga. Selts on tänaseks teostanud majale projekteerimistööd ning järgmiseks sammuks on leida ehituseks vajalik rahastus.

"Vanasse mõisatalli tulevas käsitöömajas saab tähtis osa olema puutööl, paadi- ja laevaehitusel, savitööl, sepikojal ning teistel kunsti- ja käsitööaladel," kirjeldas Taberland.

Üks prioriteete on seltsile koostöös Harku vallaga Tilgu sadama arendus. "Praegu ei ole 22-kilomeetrise merepiiriga vallal ühtegi sadamat, siit ei saa merele," kirjeldas Taberland olukorda. Praegu saab paadislipist merele vaid ilma kiiluta veesõidukiga. Kai ääres aluseid hoida siiski ei saa, kuna Tilgu sadam on tuultele ja tormidele liialt avatud.

Veel on seltsil tegemisel raamat "Elu võimalikkusest Põhjarannikul ja Vääna jõe kallastel läbi aegade". Taberlandi sõnul on materjali otsimise ja koostamisega juba alustatud. Raamatus leiavad kunagise rannaelu tutvustamise kõrval oma koha ka Auli ning Ranniku ehitusprojektid.

Skulptor Ormar Tamm andmas viimast lihvi Kihnu tuletornile. Rannarahva muuseumi, Rannamõisa laevaseltsi ja Veeteede ameti koostööprojekti raames saavad huvilised äratundmisrõõmu ühtekokku seitsme torni näol. Neist viimane valmib 28.-29. juulil Rannarahva festivali käigus. Foto: Martin Rits

Edasiviiv koostöö

Rannamõisa Laevaseltsi kuulub ühtekokku 21 liiget, kellest 5-6 on Taberalndi sõnul väga aktiivsed. "Õnneks oleme saavutanud kriitilise massi jõudu, et asju edasi viia," ütles ta. Tihedat koostööd tehakse ka teiste Eestis tegutsevate sarnaste seltsidega.

"Väga vingelt panevad Puulaevaselts Vikan Haapsalus, väga pikalt on tegutsenud Tartu Lodjaselts, samuti on meile eeskujuks Võrtsu ääres tegutsev Kaleselts," tõi Taberland vaid mõned näited kodumaalt. Teadmiste vahetuseks ja koostööks on jõutud aga ka piiri taha - Soome ja Rootsi.

"Oleme kindlasti väljas Rannarahva festivalil Viimsis, Kuressaare merepäevadel, Viru folgil ja Muinastulede ööl," loetles Taberland veel suve jooksul eesseisvaid suuremaid üritusi. Seltsi tegemisi tutvustatakse neis paigus nii eistukite (rannavee kalapaat) töötoa ja sepikojaga, kalatoitude-, meresõlmede- ja puupaatide valmistamise ning palju muuga. Uhkelt kantakse kõikjal edasi ka Ahto Valteri pärandit.

Taberlandi sõnul on ettevõtmistes saanud seltsile väga oluliseks koostööpartneriks Rannarahva muuseum. "Inimesed on hakanud naljatledes meid ühiselt koguni Rannarahva Laevaseltsiks kutsuma," kirjeldas ta. Koos on käsile võetud veel midagi huvitavat - tuletornide projekt, mille tulemusel ootab Rannarahva festivalil külastajaid kuus puidust tuletorni maketti. Seitsmes, Suurupi alumine, valmib festivali käigus kohapeal. Sellega tahetakse tõmmata tähelepanu tuletornide kehvale seisule ning tuua erinevate paikade sümbolid ühte kohta kokku.

Need on vaid tähtsamad ettevõtmised, mis Rannamõisa Laevaseltsil hetkel käsil on. Nendest ja teistestki seltsi tegemistest võib lähemalt lugeda kodulehelt www.laevaselts.ee või haarata entusiastidelt varrukast kinni mõnel suveüritusel.