“Alternatiiv olen seepärast, et ma arendan tatrast tooteid ja kirjutan raamatuid, kuidas tatart toidu ja ravimina kasutada, teen küpsiseid, leiba, kooki, meesegusid, patju ja madratseid,” selgitab tatrakasvataja, mesinik ja talutoodete arendaja. “Tatrakasvatajana olen põllumees.”

Elektrofüüsiku taustaga talupidaja ütleb, et kui varem olid tema kolleegid teadlased, siis nüüd põllumehed. See, et ta talukonkursil äramärkimist pälvis, on tema hinnangul väärt tunnustus. “Olen teinud palju tööd, et tatratoodangut inimesteni viia, ja mul on hea meel, et mind selle eest tunnustati,” tõdeb ta.

Virgo ja tema abikaasa Ljudmila Mihkelsoo on taastanud peremehe vanaisa talu. Viira talu pererahvas on kasvatanud tatart pea 20 aastat. Peremees nendib, et Eesti inimesed on hakanud tatra vastu rohkem huvi tundma viimase viie aasta jooksul. “Algul ei ostetud, söötsin sigadele ja kanadele,” meenutab ta tatrakasvatuse algusaegu.

Retsept iga häda vastu

“Eesti inimesed olid vahepeal ära unustanud tatra tarvitamise ja kasvatamise,” leiab talupidaja. “Kunagi kasvatati tatart igas kolmandas talus. See, kes sööb tatart, elab kaua. Mu vanaisa oli 87, kui Siberisse viidi, ema elas 93aastaseks.”

Kui nimetada ükspuha mis pähe tulev tervisehäda, siis Viira talu pererahval on pakkuda välja ravimtaimede segu, mis selle vastu aitab. Peremehe suu käib nagu tatraveski, kui ta räägib sellest, et valmistoitu pole mõtet osta ja transrasvu tuleb vältida; et inimene peab liikuma ja vett jooma. “Kui hingad valesti ja kõhus on parasiidid, siis ei aita ka tatar,” rõhutab ta tervisliku toitumise ja liikumise olulisust.

Samas soovitab Mihkelsoo vältida äärmusi – näiteks ainult vee joomist või kapsalehe närimist. Kui tatraga tervis korda tehtud, tuleb toituda mitmekesiselt.

Peremees on lõpetanud Peterburi tehnikaülikooli ja on erialalt elektrofüüsik. Usbekistanis sündinud perenaine on lõpetanud Tartu Ülikooli ja erialalt on filoloog. Tema vanaema oli kogenud ravitseja, kes valmistas preparaate ravimtaimedest ja muust looduslikust toorainest. Ljudmila käib regulaarselt tervendamisalastel täienduskoolitustel Peterburis. 

Funktsionaalne meditsiin

“Eesti talumehed pidasid läbi sajandite vastu tänu tatrale,” arvab Mihkelsoo. “Nüüd on rahvas hakanud aru saama, et tatar on ainus produkt, mida süües võib tervist parandada. Tatar ei ole ära rikutud nagu näiteks nisu.”

Tema sõnul on tatar XXI sajandi parim ravimtaim, sest seda saab kasutada toiduna. “Kes tatra järele proovib, sellele hakkab see meeldima, sest tatar teeb tervisele head,” ütleb ta.

Brošüüris “Toome oma tervise tagasi” selgitavad Virgo ja Ljudmila Mihkelsoo, et tatar aitab kõrvaldada organismihäireid ja valmistuda raviks. Oma valdkonnaks peab peremees funktsionaalset meditsiini.

“Enne tuleb organism korda teha, siis võib hakata seda ravima,” ütleb ta. “Haigused tulevad sellest, et organismi normaalne funktsioneerimine on rikutud. Siis ei saa ka aju normaal­selt töötada ja juhtida tervenemisprotsesse. Autism, Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, samuti depressioon tulevad sellest, et organism ei võimalda ajul tervisehädasid kõrvaldada.”

Virgo Mihkelsoo möönab, et järgib ka ise funktsionaalse meditsiini põhimõtteid. “Naine aitab järgida, paneb kaheliitrise veepurgi lauale ja õhtuks peab see olema tühjaks joodud.”

Ütleb, et tal oli varem kõrge vererõhk, 180, nüüd on see 140, kusjuures tablette ta ei tarvita.

Hiljuti valmis talus uus tootmishoone, milles saab preparaate toota euronõuetele vastavalt ja siis ka turustada. Teadlasele kohaselt on Mihkelsoo valmistanud kõigi ravimtaimede toime kohta konkreetsed tabelid ja pannud nendest kokku teatmiku. Vastavalt oma tervisemurele saab sealt näpuga järge ajades teada, mis aineid peaks sööma, lisatud on ka retseptid.



MAHETALU

Viira talu

- Talu peremees: Virgo Mihkelsoo (71).

- Talu asukoht: Valgamaa, Tõlliste vald, Supa küla.

- Tootmissuund: tatra ja ravimtaimede kasvatamine, mesilaste pidamine ning oma toodangust saaduste valmistamine.

- Haritavat maad 33 ha, metsa 2 ha, eelmise aasta käive 15 900 eurot.

- Mahetootmine, tatramesi, teatmikud tervisest ja tervislikust toitumisest.




Vajadus sõnniku järele pani aluse tuntud talumeiereile

Pajumäe talu näitel saab ilmekalt selgitada, kuidas võib keeruline olukord ettevõtte arengule isegi kaasa aidata.

Talude taastamise järel, kui Pajumäe peremees aiandusega tegeles, soetas ta lehma, et sõnnikut saada. 1990. aastate lõpul, nn Vene kriisi ajal, kui piima hind langes väga madalale, pidas ta paremaks hakata ise piima töötlema ja müüma. Vanast lüpsimajast tehti piima töötlemise ruum, talumeierei, kus hakati valmistama jogurteid ja kohupiimakreeme.

Nüüd jõuab talu toodang peale turgude ja ökopoodide ka suurematesse kaubanduskettidesse. Sellest suurem osa on mahetoodang.

Veidenberg oli esimene eesti mees, kes oma lehmad külmlauta pani. Sügavallapanuga külmlaut valmis 1993. aastal. Sügavallapanuga ikka selleks, et rohkem sõnnikut saada, ning külm mitte selleks, et loomi karastada, vaid et võimalikult odav lahendus leida.

Paljud selle aja loomakasvatajad ütlesid Veidenbergi ideed kuuldes, et oi, nii küll ei tohi! Elu on näidanud vastupidist – nüüd elab suurem osa Eesti lehmi külmlautades.




Marjadest saab peale mahla ka krõpsu

Edgar Kolts hakkas koos abikaasa Tiina Langusega marjadest mahlu ja keediseid valmistama ennekõike seetõttu, et marjadest saadav tulu ei katnud toodangu omahindagi.

Pererahvas jõudis mõttele kuivatada aed- ja metsamarjad krõpsudeks. Peale selle tuleb tootmisliinidelt mahlasid, mahlajooke, keediseid, marjajahusid ja püreesid. Aastas töötleb Kolts 35 tonni aed- ja metsamarju. Toodang jõuab müüki suurimates Tallinna ja Tartu kauplustes, samuti Keilas ja Võrus.

Talu ümber on 100 ha mahemaad, peremees on kaardistanud korjealasid ka metsades ja taotlenud nendele metskondadele, kust tema palgatud marjakorjajad marju varuvad, mahetootmise sertifikaadi.

Investeeringutoetuse abiga on Kolts tootmist laiendanud ja soetanud täismahla tootmise liini. Samuti töötab tsehhis Eestis ainulaadne marjade kuivatamise süsteem. Oma töötajatelt ootab ta kaasamõtlemist ja huvi valdkonna vastu.




Taluperemees sellest ajast, kui heinapalli veeretada jaksas

1991. aastal, kui praeguse peremehe Mihkli ema-isa hakkasid Kagu-
Eesti kuplite vahel ametlikult talu pidama, oli Männimetsa talul seljataga juba aastakümnete pikkune katkematu talupidamise traditsioon.

Kui puusepp, kelle nimi oli samuti Mihkel Maks, 1920. aastatel talu rajas, kuulus majapidamisele 18 ha maad. Nõukogude korra ajal, mil talupidamine ametlikult likvideeriti, jäi pere kohapeale elama ja lehmi peeti kogu aeg edasi. Kuni talu taastamiseni.

2009. aastal talu üle võtnud noor peremees osaleb ema mäletamist mööda talutöödes juba sellest ajast, kui heinapalli veeratada jaksas. 12aastaselt sõitis ta traktoriga ja kündis põldu. Olgugi et tallu on rajatud uus vabapidamisega laut ja aastane piimatoodang lehma kohta on tõusnud 8000 kg-ni, on lüpsikarja viimastel aastatel hoopis vähendatud ja šarolee tõupulli abil aretatakse lihakarja.

Noor peremees paneb rohkem rõhku viljakasvatusele, mis on moodsa põllutehnikaga enam seotud. Kirg tehnika vastu ongi kujunenud talle püsivaks tööks. Üheskoos onuga, kes samuti naabruses talu peab, on soetatud vajalik tehnika. Selleks on kasutatud ka eurotoetusi. Kahe peale suudetakse tehnikat jagada ja töid ajastada. Mihkel Maks ütleb, et ei kujuta palgatööle minemist enam ettegi. Tahab olla ikka iseenda peremees.



Konkursi “Eesti parim talu 2012” tulemused

- Eestimaa Talupidajate Keskliit kuulutas välja konkursi “Eesti parim
talu 2012” tulemused. Selle üldvõitjaks osutus Pajumäe talu, mille peremees on Arvo Veidenberg.
Ühtlasi omistati talule tiitel aasta talu 2012.

- Kokku esitati tänavu ETKLi maakonna­-organisatsioonide poolt konkursile 13 talu ja neid hinnati kolmes kategoorias.

Parim talu 2012

- Arvo Veidenberg, Pajumäe talu, Viljandimaa.

Tootmistalud

- I koht – Arvo Veidenberg, Pajumäe talu,
Viljandimaa.

- II koht – Arvo ja Aivi Kuutok, Takkasaare talu,
Järvamaa.

- III koht – Lempo ja Endla Must, Peede talu,
Võrumaa.

Alternatiivset suunda arendavad talud

- I koht – Edgar Kolts ja Tiina Langus, Taarapõllu talu, Võrumaa.

- II koht – Virgo ja Ljudmila Mihkelsoo, Viira talu, Valgamaa.

- III koht – Rainer ja Kristiina Karivere, Kuusiku talu, Raplamaa.

Parimad noortalunikud

- I koht – Mihkel Maks, Männimetsa talu,
Valgamaa.

- II koht – Ivo Eenpalu, Hellema talu, Harjumaa.

- III koht – Vallo Asperk, Silla talu, Raplamaa.

Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit