Alevikud ajalukku, linnad suuremaks
Siseministeeriumis koostatud seaduseelnõu kaotab aleviku mõiste ja käsitab linnadena vähemalt 5000 elanikuga asulaid.
Peagi ministeeriumide kooskõlastusringile mineva seaduseelnõu kohaselt ootab muutus peamiselt väikesi linnu. Edaspidi loetakse linnaks vähemalt viie tuhande alalise elanikuga asulaid.
Regionaalminister hakkab elanike arvu iga viie aasta järel kontrollima ning kui see langeb alla tuhande, võib ta algatada linna muutmise vallaks, kuulates siiski ära volikogu arvamuse.
“Üleöö ei kavatse keegi siiski rapsima hakata, muutuste üleminekuaeg võiks olla viis aastat,” sõnas regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.
Vabatahtlikult ei alistu
Alla 5000 elanikuga linnu on Eestis 13, Kallastes ja Mõisakülas elab alla tuhande inimese.
Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ütles, et vabatahtlikult Mõisaküla linna staatusest küll ei loobu. “Regionaalminister käitub natuke valesti, eelnõu on tehtud tagaselja,” pahandas ta.
Tamberg tõdes aga, et kui Mõisaküla siiski vallaks muudetakse, siis olulist praktilist kahju see kaasa ei tooks.
Kiisler lausus, et eelnõu kohta küsitakse kindlasti ka omavalitsuste arvamust. Keegi ei hakka linnu ka lihtsalt elanike arvu alusel ära kaotama, pööramata tähelepanu nende ajaloole ja identiteedile. Ka nn alamõõduliste linnade puhul minister võib, mitte ei pea algatama staatuse muutmise.
Eelnõu oli ministri hinnangul vaja seetõttu, et omavalitsused on teinud taotlusi oma asustusüksuste staatuse muutmiseks, kuid senised seadused võimaldavad selles osas väga vaba tõlgendamist.
“Näiteks Järvakandi vald on taotlenud muutmist linnaks ja Rae vald soovis Peetri küla staatuse muutmist, kuid kohe tekkis küsimus, kas ta peaks muutuma aleviks, alevikuks või koguni linnaks,” rääkis Kiisler.
Nüüd soovitakse siis linnaks pürgivatele asulatele seada 5000 elaniku alammäär.
Teine muudatuste ring puudutab asulatüüpe. Uue süsteemi kohaselt on vähemalt 5000 elanikuga asula linn või vallasisene linn, vähemalt 300 elanikuga asula alev ning alla 300 elanikuga asula küla.
Eelnõu kaotab senise aleviku mõiste. Põhjendus: alev on algupärane mõiste ning ajalooliselt linna tüüpi asula, alevik seevastu Nõukogude Liidu ajast pärinev (töölis)asula liigi nimetus.
“Tänasel hetkel puudub vajadus klassifitseerida asulat töölisasulaks ning teda seetõttu alevikuks nimetada,” kirjutatakse eelnõu seletuskirjas. “Alevite ja alevike vahel ei ole praktiliselt ühtki eristavat tunnusjoont, mis neid kaht asustusüksuse liiki eristaks.”
Alevikud muutuvad 2018. aastaks kas küladeks või aleviteks. Pakutakse, et 24 väiksemat alevikku (kus elab alla 300 elaniku) muutub küladeks, kuid 153 suuremat (enam kui 300 elanikuga) ülendatakse aleviteks.
Kui regionaalminister avastab, et alevi elanike arv on langenud alla 100 või küla elanike arv kasvanud üle 300, võib ta algatada asulatüübi nimetuse muutmise.
Lagedi alevikuvanem Tea Sõlg nõustus, et aleviku ja alevi eristamine on seni tõesti tekitanud segadust ning mõistlik oleks asi selgemaks muuta.
Vallasisese linna staatuse määramine on seni olnud täpsemalt piiritlemata, nüüdse eelnõuga sätestatakse alampiiriks 5000 elanikku.
Sarnaselt päris linnaga võib regionaalminister algatada vallasisese linna ümbermuutmise aleviks või külaks, kui selle elanike arv langeb alla 1000.
Vallasisese linna mõiste säilitamine on oluline, sest see aitab leevendada seniste väikelinnade elanike vastumeelsust naabervaldadega liitumise osas.
Samas pole vallasisene linn omavalitsusüksus. Selle elanikel on vaid õigus (mitte kohustus) valida endale kodanikualgatuse korras linna linnapea, kellel on esindusülesanne. Samasugusteks pelgalt sümboolseteks ametimeesteks on ka külavanem ja alevivanem.
Muutused ka rahakotis
Aleviku muutumine külaks toob elanikele kaasa ka rahakotis tuntavaid muutusi. Näiteks tuleva aasta jaanuarist jõustuva maamaksuseaduse muudatuse kohaselt vabastatakse kodualune maa alevis ja alevikus maamaksust 0,15 hektari, hajaasustusega külades aga 2 hektari ulatuses.
Kurvem lugu on teehooldusrahadega: erinevalt alevikust ja alevist ei ole külas tänavaid (teeseaduse mõistes) ning seega ei saa nad enam osa riiklikust tänavahooldusrahast.
Alates 2018. aastast tuleb leida moodus, “kuidas seni alevikeks olnud asustusüksused, mis on muutunud küladeks, ei kaotaks seni tänavatele suunatud rahaeraldisi”.
Kui alevikuelanik pidi teeseaduse kohaselt tegema heakorratöid oma krundi ja sõidutee vahel oleval kõnniteel, siis külaelanik seda enam tegema ei pea.
Senine alevikuelanik pidi oma postkasti paigaldama aia külge või tänavapoolse välisukse lähedusse, külaelanik aga võib postkasti asukoha valikul olla loomingulisem.
LINNAD VALDADEKS
Asulasüsteemi korrastamine
- Eestis on praegu 4682 asulat: 47 linna (sh 14 vallasisest linna), 12 alevit, 185 alevikku ning 4438 küla.
- Eelnõu rakendudes kaoksid alevikud. 24 väikest alevikku muutuksid külaks, 153 aga võiksid saada aleviteks.
- Alla 5000 elanikuga linnad (omavalitsusüksuste mõistes): Mõisaküla (914 elanikku), Kallaste (999), Püssi (1291), Võhma (1487), Mustvee (1526), Narva-Jõesuu (2971), Tõrva (3027), Loksa (3035), Kunda (3609), Kärdla (3662), Paldiski (4185), Sindi (4230) ja Põltsamaa (4591).
- Linnaelanike arvu langemisel alla 1000 võib linna ees oodata ümberkujundamine omavalitsusüksuste mõistes vallaks (muutudes asulatüübi mõttes aleviks või vallasiseseks linnaks).
- Vallasiseseid linnu on praegu 14: Abja-Paluoja, Antsla, Jõhvi, Karksi-Nuia, Kehra, Kilingi-Nõmme, Lihula, Otepää, Rapla, Räpina, Suure-Jaani, Tamsalu, Tapa ja Türi.
Allikas: siseministeerium
