„Postitee on koht, kus läbi sajandite on toimunud naljakaid ja tõsiseid, lustlikke ja karme lugusid," nentis MTÜ Postitee juhatuse liige ning ettevõtmise üks initsiaatoreid Reeli Kork. „Neist on saanud ajalugu ja legendid. Aga veel olulisem on, et uusi lugusid ja legende luuakse siin üha juurde. Ühe sellise tunnistajaks oleme siin kõik koos ja täna."

„Meie esivanemate rännukihk on olnud märkimisväärne," rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk „Aastatuhandete jooksul on siia maanurka jõudnud erinevaid rahvaid paljudest Euroopa paikadest. Kuidas need kivi- ja rauaaja rännakud välja nägid, sellest ei tea me praktiliselt midagi."

Küll vähe, aga siiski oluliselt rohkem on teada maarahva hulgast pärit andeka noore üliõpilase Kristjan Jaak Petersoni kahest jalgsirännakust Tartust Riiga aastatel 1818 ja 1820. "Nende nappide ülestähenduste tähtsus sellest pikast teekonnast seisneb selles, et tegemist on esimeste eesti keeles ja eestlase poolt kirjutatud rännumuljetustega. Reisikirjaks on seda palju pidada, kuid uue ajajärgu algust kuulutas see küll," arutles Rääsk. "19. sajandi keskpaigas alanud moderniseerumisprotsess pani maarahva uuesti rändama. 150 aastat tagasi alanud uus rännutuhin ei näikse eestlastel kuhugi kadunud olevat. Vastupidi. See pole olnud kunagi nii intensiivne kui täna," tõdes Rääsk.

„Maanteemuuseumi juhatajana on mul südamest hea meel, et skulptuur „Rändaja" on rajatud just Postitee äärde ja see on teostunud Varbuse postijaama 150. juubeliaastal," sõnas Rääsk. „See on uhke ja väärikas kingitus kõigile rändajatele, Postitee ääres elavatele inimestele ning siin tegutsevatele asutustele ja ettevõtjatele."

Pidulike puhkpillihelide saatel keriti maha ligi 3-meetrist kuju varjavat valget lina hoidev sini-must-valge lint - ning „Rändaja" astus lavale.

„Me kõik oleme teelised, kes igal hommikul ärgates alustavad oma päeva lootuses, et päevateekond oleks õnnelik ja õhtu parem kui hommik," mõtiskles avamisteremoonial kunstnik Mati Karmin. „Minult on küsitud - kas see kuju on nüüd siis rändaja või postipoiss?" jätkas Karmin. „Tegelikult pole vahet, sest iga rändaja viib ju tarkusi edasi. Rändaja - kui ta on ka postipoiss - näeb, kuuuleb, kogeb ja räägib seda edasi ka teistele. Eks omamoodi ränd on olnud minu jaoks ka selle skulptuuri loomine."

Erilised tänusõnad andis Mati Karmin üle oma abilisele, meister Kalvi Tennole, kes kunstniku nägemusele tegeliku vormi andis. "Ma loodan, et täna siin toimuv on mingis mõttes alles algus ning Postitee suur edulugu on veel ees," ütles Karmin.

Tervitused kohaletulnud rahvale ütles legendaarne metsamees Ain Erik. Tänusõnad kõigile, kes skulptuuri loomisele oma õla alla on pannud, edastas Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.

Oma nime tulevasele ajalooürikule said Kristjan Jaak Petersoni juures jäädvustada kõik kohalviibinud. "Rändaja" kujul on ka praktiline roll - tema pauna postitatud margi ja aadressiga kirjad jõuavad sihtkohani.

Skulptuur „Rändaja" on loodud MTÜ Postitee, maanteemuuseumi ja kohalike omavalitsuste koostöös ning Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmi toel.

Korraldajate suur tänu kuulub kõigile abilistele: Põlva linna puhkpilliorkestrile ning AS Cistale, kes andis orkestri käsutusse veoauto, samuti helitehnik Hanno Sellisele, sõbralikele naabritele ning bussifirmale Atko. Ajaloolise üriku väljavõttega Kristjan Jaak Petersoni päevaraamatust „Üks jutt" valmistas ette ning nimede jäädvustamise korraldas Jaan Rõõmus. Betti Alveri luuletuse „Sõnarine" kandis ette näitleja Üllar Saaremäe. Suupistete laua aitasid katta Tamme Pagar ning Kõlleste vallavalitsus. Infotahvli valmistas Kaimar Ilm. Pildistas Aivar Oras.

Rohkem pilte vaata Postitee kodulehelt: