Jahikeeluaktsioon on läbi mõtlemata
Mitmed erametsaomanikud (kokku kinnistuid üle 140 000 ha – toim) on kaasa läinud Eesti Erametsaliidu tänavu kevadel algatatud jahipidamise keelamise aktsiooniga.
Erametsaliidu väitel ei ole aktsioon ühegi jahipiirkonna kasutaja vastu, vaid on ellu kutsutud uue, maaomanike huvidega arvestava jahiseaduse eelnõu kiirema valmimise huvides.
Olukord on absurdne, sest siis peaks aktsioon olema ikkagi suunatud sihtgrupile, kelle pädevuses on vastavad otsused vastu võtta. Jahipiirkonna kasutajad, keda see otseselt puudutab, ju seadust muuta ei saa.
Vastuseta küsimused
Esmapilgul ju tundub, et kõik on väga lihtne, sest jahiseaduse järgi on maaomanikul õigus oma maal jaht keelata ja selle keelu järgimine on jahipiirkonna kasutajale kohustuslik.
Tegelikult on olukord palju keerulisem. Ka praegune jahiseadus ei anna vastuseid küsimustele, mis keeluõiguse rakendamisel tekivad.
- Kuidas leiab jahimees looduses üles jahipidamise keeluga seonduvad maaüksused?
- Mis saab ulukikahjustustest, sest jahipidamise keelamise tõttu pole jahimehel võimalust hoida kontrolli all maaomaniku maaüksusel elavate ja tegutsevate ulukite asurkonda?
- Milline on õiguslik protsess maaüksuse taasliitmisel jahi-alaga ehk kui maaomanik soovib jahipidamise keelamise aktsiooni lõpetada? Kuidas siis tehakse kindlaks omaniku maaüksusele jahipidamise keelu ajal tekitatud ulukikahjustus?
Arvan, et kui omanik soovib keelata jahipidamist oma maal, peaks ta jahipiirkonna kasutajale täpselt kätte näitama oma kinnistu piirid, vältimaks keelu tahtmatut rikkumist.
Piiride kättenäitamine on tegelikult ju ka maaomaniku enda huvi. See on vajalik, sest maaüksuse piirid ei ole üldjuhul looduses eristatavad – piirisihid, kui need üldse eksisteerivad, on juba ammu metsastunud.
Kui maaomanik piire ei näita ja ei tee seda ka jahimeeste vastava soovi peale, ei saa jahimeest süüdistada, kui ta ekslikult keelupiirkonda satub. Kui piir on looduses selgesti eristatav (raielank vms), siis muidugi eksimusest rääkida ei saa.
Erametsaliit on seisukohal, et vältimaks looduses raskesti tuvastavate piiride ületamist ja ebaseaduslikku jahipidamist keelualal tuleks jahimaa kasutajal loobuda jahipidamisest juba paarkümmend meetrit väljaspool maaomandi piiri. Aga kui jahimees ei leia looduses üles piiri, kuidas saab ta siis teada, kustmaalt algab see soovitatud ala!
Maaüksuste ja nende andmetega saab ju tutvuda maa-ameti maainfo kaardirakenduse abil. Kuid kuidas kaardilt nähtu looduses oleva olukorraga kokku viia, jääb ikka lahtiseks.
Inspektorite sõnul on maainfo kaardirakenduse kaudu saadavad andmed informatiivsed, ei ole ametlikud, neid ei ole võimalik kasutada ei kohtus ega ka järelevalvemenetluses.
Maa-amet on põhjendanud, et kaardipildis nähtav piir võib lihtsalt nihkes olla.
Jahiseaduses on täpselt kirjas, mis puhkudel on jahipiirkonna kasutaja kohustatud maaomaniku nõudmisel heastama jahiulukikahjustused. See kohustus kehtib aga ikkagi vaid juhul, kui maaüksusel on jaht lubatud.
Jahikeelu kehtestamisega maaomanik kaotab õiguse kahjustuste heastamist nõuda, kuna jahimehel pole võimalust selles piirkonnas ulukite tegevust kontrollida.
Kõige keerulisem on siin olukord koprakahjustustega, sest kopratamm võib üle ujutada ja kahjustada ka nende maaomanike vara, kes ei ole jahipidamist keelanud. Arvan, et sellistel puhkudel peaks kahjude hüvitajaks olema hoopis jahikeelu kehtestanud maaomanik.
Lahendamata on ka küsimus, kuidas fikseerida kahjustusi, mis on tekkinud jahikeelu ajal.
Oletame, et ühel päeval soovib maaomanik jahikeelu lõpetada ja on juba järgmisel päeval nõudmas jahipiirkonna kasutajalt ulukikahjustuste hüvitamist, sest põdrad on ära söönud männinoorendiku või metsseakari on hävitanud kuuseistandiku.
Kas jahimehel on kohustust see kahju hüvitada?
Eelnõugi tuleks täiendada
Jahikeeluga on suuremas osas liitunud metsaomanikest äriühingud, kellel on kümneid ja kümneid maaüksusi erinevates jahipiirkondades. Kevadest saadik on seal kindlasti tekkinud uusi ulukikahjustusi.
Et vältida olukorda, kus maaomanikud hakkavad pärast aktsiooni jahimeestelt hüvitisi nõudma, peaks piirkonna kasutaja jahikeelu lõppemise järel koos maaomanikuga maaüksuse üle vaatama ja fikseerima kahjustuste hetkeolukorra.
Järvamaa Jahindusklubi on seisukohal, et sätted, kuidas jahikeelu korral peaksid pooled käituma, tuleks lisada jahiseaduse eelnõusse, mille kiiret valmimist erametsaliit loodab.