Noorel spetsialistil oli Sakus sissekirjutus, kuid elada polnud õieti kusagil. Kuidagi õnnestus kolida toakesse aadressil Pargi 1. Mugavusi seal muidugi polnud. Noor mees abiellus Järva-Jaani tüdruku Maretiga, äsja kooli lõpetanud naine tuli samuti instituuti tööle - programmeerijaks. Siis õnnestus ka parem elamine saada - üks tuba kahetoalisest korterist Uus-Saku tänaval. Kõrvaltoas elas teine pere. 1974. aastal sündis poeg Raul ja siis saadi juba päris oma korter, ikka ühetoaline.

Töö kõrvalt jõudis Rain Oks Tallinna Polütehnilises Instituudis (täna Tallinna Tehnikaülikool) tööstuse planeerimise eriala lõpetada. 1977. aastal läks ta linna tööle - Aianduse Konstrueerimise ja Tehnoloogia Büroo - mis muu seas tegi metallist kaarhalle - plaani- ja tootmisosakonna juhatajaks. 1983. aastal sündis teine poeg, Kaur. Rain Oks elas ikka Sakus: tal õnnestus Tallinnas saadud suurem korter Sakku vahetada.

1980. aastate lõpus, kui riiklikud ettevõtted ja asutused lagunema hakkasid, sai mehest eraettevõtja. Koos endise kolleegiga vahendati kaupu läänest itta ja idast läände. Siis osteti saeveski. See ettevõte asus Järvamaal, kontor aga Tallinnas. Peagi selgus, et hädavajalik oleks olla kohapeal, aga kumbki partner ei tahtnud maale kolida. Nii müüdi firma maha ja Rain Oksast sai kunstikombinaadi ARS direktor.

1995. aastal oli õhtu, mida Rain Oks tänaseni mäletab. Ta istus oma kodus köögis, vaatas aknast välja ja mõtles, kui ilus ja vaikne on ümberringi. Ja tundis, et tahaks Saku tööle - linnakärast eemale. Just siis tegi Indur-Toomas Talkop (Saku Maja juhtivtöötaja) talle ettepaneku kandideerida Saku Maja juhiks.

Saku Maja oli tookord vallale kuuluv ettevõte, mis tegeles sooja- ja veevarustusega. Kinnisvara-halduse poolt veel polnud - korterite erastamine alles käis. Saku katlamajas oli 5 äärmiselt võimsat masuudiga köetavat katelt, inimesed töötasid mitmes vahetuses. See kõik oli väga kallis. Lisaks kippus Veneaegne tehnika lagunema. Tallinna maantee - Kannikese - Ülase kandi majad aga said sooja õlletehasest - kui seal võimsust üle jäi, paisati soe elamute kütteks. Saku Maja kasutas oma vahendeid ja võttis laenu, et kogu süsteem kaasajastada. Katlamajad tehti korda - nii Sakus kui hiljem Kurtnas.

Saku mõisa kordategija

Vallavalitsus oli Saku mõisast välja kolinud, hoone oli pooltühi, teise korruse ühiselamutubades olid vaid mõned asukad. Maja oli kulunud ja vajas hädasti remonti - nii seest kui väljast. Vaid suur saal oli enamvähem korras. Tolleaegne volikogu esimees Lemmi Oro tegi ettepaneku, et AS Saku Maja võiks lossi renoveerida, hiljem hoonet ka hallata. Rain Oks kõhkles: tegu oli suure ja kuluka ettevõtmisega. Ta korraldas Saku Majas mitu töötajate koosolekut-ajurünnakut, ühiselt arutati, milline võiks olla mõisa tulevik, rehkendati, mida hoones edaspidi teha, mis oleks tasuv lahendus, mis mitte. Nii jõuti seisukohale, et mõisast peaks saama hoone, kus oleks võimalik pidudeks-üritusteks ruume rentida, kus oleksid hotellitoad ja head tingimused koolituste korraldamiseks.

Rain Oksa sõnul sai mõis korda tehtud ennekõike Saku Maja töötajate entusiasmi toel. Saku Maja tellis remonditööde projekti ja oli peatöövõtja, sealsed inimesed juhtisid projekti, palkasid alltöövõtjaid, tegid järelevalvet. Hoone sanitaartehniline osa valmis vaid Saku Maja meistrimeeste käe all.


Augustis 2002 korraldati ümarlaud Saku mõisa tulevikust, pildil mõisa perenaine Anne Vahenurm, Rain Oks ja vallavanem Arvo Pärniste.

Mõisa kordategemine oli kulukas ja keeruline. Renoveerimise käigus tuli ette kõikvõimalikke üllatusi - leiti vale paigas asuvaid talasid, müüre, käike, avasid. Tuli arvestada muinsuskaitsjate soovidega ja võimalikult palju algupärast säilitadataastada. Näiteks tuli teisel korrusel kõik vanad põrandalauad ükshaaval lahti võtta, üle hööveldada ja tagasi panna.

Kogu Saku Maja töötajaskond aitas hoone valmimisele igati kaasa. Nii pandi kaks päeva enne väljakuulutatud avamist kogu kollektiiviga mõisas mööblit kokku. Tund enne pidulikku üritust pesti trepp üle. Rain Oks meenutab tookordset Saku Maja kollektiivi kui äärmiselt kokkuhoidvat, toredat ja töökat seltskonda.

Sakus on veel teinegi hoone, mis neil aegadel korda tehti  endine mõisa laut, mis kord tühjalt seisnud, kord eri otstarbega kasutust leidnud. Maja hakati ruum ruumi haaval renoveerima. Täna ei tea paljud aleviku elanikudki, et omanäolises hoones, kus praegu on AS Saku Maja kontor, apteek ja Terakese lasteaiarühmad, elas aegade eest mõisa loomakari.

2003. aastal tundis Rain Oks, et tema aeg Saku Maja eesotsa hakkab läbi saama. Seejärel vedas ta mõne aasta Keilas kohaliku omavalitsuse haldusega tegelevat ettevõtet, nüüd on juba mitu aastat Kehras Velko AV juht. See firma tegeleb sama valdkonnaga kui Saku Maja - kaugkütte, veevarustuse ja kanalisatsiooniga.

Saku mõis. Foto: Saku Sõnumid

Mitmekülgsed huvid

Lisaks igapäevatööle on Rain Oksal jätkunud aega ka kodu, abikaasa ja poegade jaoks. Juba seitse aastat rõõmustab vanaisa Raini pojatütar Keili.

Description: a_ro_lps.jpg
Lapselaps Keili esimesel koolipäeval vanaema Mareti ja vanaisa Rainiga.

Description: a_ro_pp.jpg
2002. aastal lõpetas Kaur (paremal) gümnaasiumi, pildil koos vend Rauliga.

Lisaks on Rain Oksal mitmed omanäolised hobid. Ta kasvas kodus, kus peeti mesilasi. Lapsepõlvepiltidel oli tal ikka üks silm paiste nõelatud. 1983. aastal ostis Oksade pere Roosna-Allikule maakodu. Seal hakkas mees kohe ise mesilinde pidama. Täna on tal 15 peret.

Noorukieast saadik on ta linde armastanud. Kunagi mõtles isegi zooloogiat õppima minna. Läks teisiti, kuid huvi on jäänud. Maakodu aed on täis erinevaid pesakaste, seal elab kõiksuguseid tiivulisi. Viimastel aastatel on peremees neid pildistama hakanud - et hiljem teatmeteoste abil määrata, millise sulelisega täpselt tegemist.

Ja ehitustööd käivad Oksade talus kogu aeg. Sügisel peaks katuse alla saama hoone, mis korraga nii mesindusmaja kui sepikoda. Ideid Rain Oksal jätkub!

Jagub ka kooliharidust. Lisaks mehaanikale ja tööstuse planeerimisele on mees tudeerinud õigusteadust - Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX sai ta juristidiplomi. Õppida talle meeldib, õpiks hea meelega veelgi, kui vaid ajapuudus ei kiusaks. Vaja ju end kogu aeg töö ja kahe kodu, Saku talve ja Roosna-Alliku suvekodu vahel jagada.
____________________________________________________________________

TEISED RAINIST

LEMMI ORO, mõisa taastamise ajal vallavolikogu esimees:

Saku Maja juht Rain Oks lõi näiliselt tasa ja targu, kuid sihikindlalt meeskonna, mille liikmed olid üksteisele abiks ja toeks töö ajal ning oskasid ka vaba aega koos lõbusalt ja huvitavalt veeta. Rain oli ikka eestvedaja. Ta on juht-liider selle sõna kõige paremas tähenduses. Ta ei võtnud ühtegi ülesannet vastu ilma majandusliku analüüsita. Nii mõisa renoveerimisele kui Saku Majale vajalike seadmete ostmisele eelnes kalkuleerimine. Rain tundis ühtviisi hästi nii õigust kui finantsanalüüsi ja kui vaja, ütles sõna sekka ükskõik millise tehnilise lahenduse kaalumisel.

Nagu tööd, nii on tõsised ka Raini hobid - ta tegeleb mesindusega. Looduse usinad töörügajad on sobilikud iseloomustama mehe enda tegemisi, kuid samas võimaldavad tal ka väsimust ja pingeid maandada. Pereisana on Rain mees , kelle kohta ütleb tema naine, et paremat abikaasat ei oska tahtagi.

INDUR-TOOMAS TALKOP, endine AS-i Saku Maja juhataja asetäitja, mees, kes kutsus Rain Oksa Saku Majja:

Rain Oks on uute ideede generaator, hea läbirääkija, tark majandusmees, ääretult rahulik ja asjalik inimene, suurepärane juht. Ta ei karda raskusi, vaid arvab, et just raskused teevadki elu huvitavaks. Ta on võrratu dirigent, kes leiab igale mehele õige pilli (mõnele ka mitu) ja paneb sümfooniaorkestri kokku kõlama.

Vabariigi aastapäeval autasutati Rain Oksa Saku valla kuldmärgiga