Pingerohke jahiseaduse eelnõu jõudis avalikkuse ette
24. augustist ripub jahiseaduse eelnõu koos seletuskirjaga
e-õiguses, kus ootab ministeeriumide kooskõlastusi ja märkusi. Aega nendeks on 14. septembrini.
Kuna eelnõu on suure sõjaga (sõdijad on olnud jahimehed ja maaomanikud) tehtud juba mitu aastat, ei ole asjaosalistele seal uudiseid. Pigem on küsimus, kui palju on arvestatud ühe või teise poole ettepanekutega.
Ühine soov on olnud, et maakondadesse moodustataks jahindusnõukogud ja see on eelnõuski kirjas. Maaomanikud on tahtnud ka jahipiirkondade moodustamise õigust, aga seda neile ei lubata – nii praegused jahipiirkonnad kui ka nende kasutajate õigused säilivad.
Tasakaaluks on aga kirjas palju vaieldud “kahe kolmandiku õigus” – kui maaomanikud, kelle valduses on vähemalt 2/3 jahipiirkonna pindalast, leiavad, et piirkonnas tegutsev jahiselts tuleb välja vahetada, saavad nad seda taotleda.
Täiesti uus on uluksõraliste tekitatud kahjustuste hüvitamise osa. Ametlik kord on välja töötatud puhkudeks, kui jahimehed-maaomanikud omavahel hüvitamist klaaritud ei saa.
“See veel ei ole see, millega erametsaomanikud rahul olla saavad,” ütles eelnõu kohta Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais. “Aga nüüd on meil võimalus edasi rääkida poliitikutega ja nendele oma seisukohti selgitada.”
Erametsaliidul on huvi muuta ulukikahjustuste osa, Ehrpais mainis ka liiga segaseks jäävat maaomanike ja jahimeeste vaheliste lepingute küsimust.
Pea samal positsioonil on Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. “Jätkame läbirääkimisi,” ütles ta. “Kindlasti tahaksime, et ulukikahjustuste osa oleks seaduses täpsemalt lahti räägitud.”
Nii Ehrpais kui Korts kiitsid, et selle suve läbirääkimised kahe organisatsiooni vahel on olnud väga edasiviivad.
Erametsaliit siiski ei kavatse veel lõpetada maaomanike nüüdseks üle 140 000 ha hõlmavat jahikeeluaktsiooni, mis kevadel algatati maaomanike huvidega arvestava uue jahiseaduse nimel. “Aktsioon lõpeb siis, kui meid rahuldav jahiseadus on Riigikogus vastu võetud,” ütles Ehrpais.
