Pangale panditud auto tõi talunikule hunniku segadust
“Loomulikult sattusin segadusse, tundes, et olen ostja silmis suli, kes tahtis müüa asja, mida müüa ei saa,” rääkis piimatootja ja talupidajate keskliidu juhatusse kuuluv Aaman.
Aaman ei kujuta ette, kuidas selline olukord tekkida sai, sest Ühispanga ja selle järglase SEBga on tal tihedad suhted ning panga kliendihaldur peaks nägema kõiki tema andmeid.
Ootamatu häirekõne
Aaman meenutab, et 2001. aastal, kui ta lüpsikarja suurendas, ostis ta ära ühistule kuulunud viletsas seisus noorkarjalauda. Selleks et laudas remonti teha ja loomi juurde soetada, võttis ta laenu. Peale muude tagatiste pantis ta pangale oma sõiduauto Jeep Cherokee. Laen sai tagasi makstud 2005. aasta lõpuks. Hiljem pole ta laenu võtnud, küll aga kasutanud SEB liisinguid, millest viimane lõppes tänavu mais.
“Hiljuti müüsin oma Jeepi ja tänapäeval on tehtud auto müümine asjaajamise mõttes väga lihtsaks,” nendib talupidaja. “Ostja tuleb koju, tuleb vaid ostu-müügileping ära täita ja allkiri alla panna ning ongi auto müüdud.”
Laupäeval, 25. augustil läks autoostja Tartu autoregistrikeskusesse Jeepi arvele võtma. Ootamatult selgus, et autole oli 2001. aastal seatud pant, mis on siiani maha võtmata. Seega müüs talupidaja vara, mis ei kuulunud talle. Ehmunud ostja helistas talupidajale.
“Oli laupäev ja ma ei osanud mujale helistada kui pangatoele. Vastati, et laupäeval ei saa probleemi lahendada, aga esmaspäeval saab ükspuha millises SEB kontoris asjad joonde ajada,” ütles Aaman.
Esmaspäeval sõitiski mees Kuusalu mailt Lasnamäe Centrumis asuvasse SEB kontorisse. Seal aga selgus, et tema sinnaminek oli mõttetu, sest pandi mahavõtmist oleks saanud teha ka telefoni teel. “Tasu maksta ei tulnud, aga kummaline on see, et võtsin kliendihalduriga ühendust 27. augustil kell 12, aga pandist vabastamine võttis terve päeva,” imestab automüüja. “Alles õhtul kella viie ajal teatati, et vastav kiri saadeti autoregistrisse.”
SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas selgitab, et kirjeldatud juhtumi puhul on tegu olukorraga, kus laenu saamiseks panditakse mitu eset ja pärast laenu tagastamist võib mõni pandiesemetest jääda jätkuvalt pandi alla, kui panti eraldi ei kustutata.
Sõltub kokkuleppest
“Üldjuhul lepivad klient ja pank kokku, millised pandi esemed kohustuse lõppemisel pandist vabastatakse ja millised jäetakse ka edaspidi koormatuks,” täpsustab kommunikatsioonijuht. “Viimane puudutab ettevõtete puhul eelkõige kinnisvarapanti, kuna hüpoteegi seadmine ja selle hilisem kustutamine maksab raha.”
Allas lisab, et tavaliselt hüpoteeki pärast laenu tagastamist ei kustutata, sest ka tulevikus võib tekkida vajadus laenu järele ja siis on odavam seada juba olemasolev hüpoteek uue laenu tagatiseks. Samas kui pangal ei ole kliendi vastu nõuet ja kliendil ei ole plaanis tulevikus lisakohustusi võtta, saab igal ajal pöörduda panga poole palvega pant kustutada või loovutada. Klient peab selle aga ise meeles pidama.
Talupidaja ootaks aga samasugust aktiivsust, nagu pangad näitavad üles oma teenust pakkudes, ka siis, kui tegu on pandi kustutamisega.
----
KOMMENTAAR
Talupoeg täpsustab
SEB kommunikatsioonijuhi selgitusest ilmneb, et talupidajale, totule, võib rahumeeli hämada ega tarvitse vabandadagi. Konkreetsel juhul oli keskendumine hüpoteegi seadmisele ja kustutamisele probleemikohatu.
Kirjeldatud juhul oli tegemist mitte hüpoteegi, vaid vallasvara pandiga, millele ei kohaldu riigilõivu pandi seadmisel ega kustutamisel. Endast ja kliendist lugupidav finantsasutus kustutab vallasvara pandi pärast kliendi kohustuste lõppemist iseseisvalt, liiatigi, kui konkreetse sõiduki vanus on nüüdseks peaaegu 20 aastat ja selle turuväärtus panga tagatisena null.
Ametnikelt ootaks natukenegi enesekriitikavõimet.
Ants Aaman, talupidaja
