Ekspordi põhiturgudeks plaani takse kasvatada Läti ja Leedu, samuti tahetakse suurendada väljavedu Soome ja Aasia turgudele.

Põllumajandusministri Helir- Valdor Seederi sõnul ei ole Eestis linnuliha isevarustamise tase kaugeltki saavutatud. "Eestis on siseturul veel suur potentsiaal. Näiteks olen ma alati hädas olnud jõuluhanedega ja loodan, et tulevikus ei pea jõulude eel vaatama poelettidele, kus on vaid sissetoodud haned," tõi Seeder näite.

Tähtis vallale

Kogu Tabasalu tootmiskompleksi investeeringu maksu mus on 15,6 miljonit eurot. Sellest summast pool kulus esimeses etapis tootmise rekonstrueerimisele ja ehitusele ning teise poole moodustab uus tehase hoone.

Ehkki uuest tootmishoonest on praeguseks püsti vaid mõned postid, on Harku vallavanema Kaupo Rätseppa sõnul tegemist olulise sammuga kogu valla jaoks. "Kui Tallegg ütles kunagi, et nad kolivad kogu tootmise Harku valda, oli mul selle üle väga hea meel. Tean, et siin on tööl ka mitmed meie valla inimesed ja selle laiendusega suureneb piirkonnas töökohtade arv veelgi," kõneles Rätsep. 

Kokku 485 inimesele tööd andev AS Talleggile kuulub Eestis 64% värske linnuliha müügist ning 46% kogu kanatoodete turust. Linnulihatoodetest on enimmüüdud pindmaitsestatud kanakoivad ja kintsud ning jahutatud broiler. Fotod: Martin Rits

Talleggi tehase juhi Ott Selgmäe sõnul ei tasu vallal karta ka nappide põhjaveevarude kokkukuivamist, kuna uus tootmishoone veetarbimist oluliselt ei suurenda. "Praegu tarbib Tabasalus asuv tapamaja umbes 500 kantmeetrit vett ööpäevas. Uue tootmishoonega lisandub vaid süsteemide pesuks vajalik veekulu, mis ei ole oluline kasv," rääkis Selgmäe.

Esimene Baltikumis

Uue Tabasalu tehase ehitus oli loogiline jätk kaks aastat tagasi alanud tapamaja ning tootmise renoveerimistöödele. "Esimeses etapis, mis algas kaks aastat tagasi, ehitasime välja uue õhkjahutussüsteemi, mis tagab linnuliha kiirema jahtumise, parema säilimise ning maitseomaduste püsimise, ning tükeldussaali koos vajaliku sisseseadmega.

Samuti ehitasime uue ala jaama, reoveepuhasti ning suurendasime külma toot mis võimsust," ütles AS-i Tallegg juhatuse esimees Teet Soorm.

Need uuendused olid vajalikud tootmise toomiseks Loolt Tabasallu. Soormi kinnitusel on kahes kohas tööstuse pidamise kulud üüratud ning seega on väga oluline, et kogu tööstus saaks võimalikult kiiresti ühe katuse alla.

"Kui me sellega valmis saame, siis on Baltikumi linnukasvatuses esimene tööstus, kust ühest otsast tulevad linnud sisse ja teisest otsast läheb valmistoodang otse tarbijatele Tabasalus. Samuti oleme me täna Baltikumis ainus linnukasvataja, kelle kõik farmid vastavad kasvunõuetele," selgitas Soorm.

Uued tooted

Ettevõtte juhatuse esimehe sõnul võimaldab uue tehase ehitus suurendada ka toiduohutust, mille tagab see, et liha ei ole vaja hoonete vahel enam transportida. "Lisaks sellele avarduvad Talleggi tootearenduslikud võimalused, sest investeerime uutesse suitsu- ja sulatusahjudesse ning tootmisliinidesse," selgitas Soorm.

Talleggi uue tehase ehitamiseks on sõlmitud leping AS Merko Ehitusega. Järgmisel aastal ühe katuse all tegutsema hakkav 6500-ruutmeetrine ette võtte tapamaja ja lihatööstus saab ka seest olema täiesti uus ja kaasaegsetele nõuetele vastav.

Loole jääb aasta pärast alles Talleggi munapakendamine, kontor ja söödatehas.