Aiapidajad tahavad võrdset kohtlemist põllumeestega
Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul suudab Eesti aiandussektor praegu anda vaid veidi üle 40 protsendi Eesti turu mahust, puuviljal on see protsent pisut üle 10, kirjutab Saarte Hääl. Kui riik soovib aiandustootmist säilitada, siis tuleb midagi ette võtta, et tootjal oleks võimalik investeerida ja oma tootmist laiendada, ütles Strastin, kelle sõnul on pragune maaelu arengukava suuresti piimatootmise suunas kaldu.
Investeeringutoetus tuleb aiandusliidu juhi sõnul ette näha nii avamaal kui ka katmikalal köögivilja kasvatajatele, sõltumata ettevõtete suurusest. Toetusmeetmeid soovitakse ka uute puuvilja- ja marjaistandike rajamiseks, samuti tegutsevate puuvilja- ja marjatootjate ja puukoolide investeeringuteks ning kohalike puuvilja- ja marjasortide kasvatamiseks. “Tahame, et aiandussektorit koheldaks teistega võrdselt,” lausus Strastin, kelle sõnul puuduvad Eestis praegu eraldi toetusmeetmed aiandusele ja köögiviljakasvatusele.
Aiandus on saanud toetust noorte põllumajandustootjate alustamise meetmest ja mikropõllumajandusettevõtete investeeringumeetmest.
Viimaste aastatega Saaremaa suurima õunaaia rajanud Riho Kadastik ütles, et tema ei ole investeeringumeetmete vajaduse peale mõelnud. “Aga teisalt eks vajadus on ikka, kui antakse midagi,” sõnas Kadastik.
Osa Eesti aiandusliidu poolt uue maaelu arengukava koostamiseks esitatud ettepanekutest on tehtud Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse teadurite poolt. Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu ütles Saarte Häälele, et Polli keskuse teadurid tegid tõesti päris mitmeid ettepanekuid, kuidas Eesti aianduse arengut veidigi hoogustada. Üks nendest oli seada sisse kohalike traditsiooniliste õuna-, pirni-, ploomi- ja maguskirsisortide kasvatamise toetus. Toetuse eesmärk on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt oluliste kohalike puuviljasortide säilimine.
