Seda, et Eesti Post kavatseb maakonna kõige vähem tootlikud postkontorid sulgeda, kuulis Haaslava vallavanem Priit Lomp aasta tagasi.

Ettenägeliku mehena hakkas ta ise sebima. “Võtsin Eesti Postiga ühendust, et kui läheb niikuinii tegemiseks, siis teeme ise ära.”

Vallavanem arutles, et riigiga ei maksa tüli kiskuda. Kuigi seadus näeb ette, et igas vallas peab vähemasti üks postkontor olema, ei pruugi selline seadus igavene olla.

“Kui midagi ei meeldi, minnakse Riigikogusse ja muudetakse see ümber, nii nagu riigiettevõttele sobib,” arutleb ta.

Haaslava vallavanema hinnangul läks Roiu postkontor Eesti Postile kuus maksma 500–600 eurot. Pool miinimumpalka pluss kommunaalkulud.

Nüüd kui postkontor on raamatukogusse kolinud, saab hakkama vaid 50 euroga. Kokkuhoid missugune!

Raamatukogu juhataja ennustab naljatades, et varsti tuleb siia ka apteek. “Meie, raamatukoguhoidjad, oleme universaalsed töötajad, kes saavad kõigega hak­kama.”

Kõigi Eesti postkontorite ülema, postiteenuste divisjoni juhi Jaan Vainulti sõnul tahaksid nad tegelikult kõigist oma postkontoritest lahti saada.

“Saksa Posti nägemus on, et neile jääb vaid kaks postkontorit: peakontor Bonnis ja teine Berliinis,” jutustab ta.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega