Roheline lill viitab tervislikule toidule
“Me oleme kogu aeg tervisliku toitumise pooldajad olnud ning seda mõtet ka müüdavate kaupadega levitanud,” selgitab Toom Kaupluste OÜ ärijuht Jaan Mettis.
Tähendab see järgmist: kulinaariatooteid valmistavad kokad käsitsi, leib kergitatakse juuretisega, pagaritoodetes kasutatakse margariini asemel ehtsat võid ja lihatooted on valmistatud taluniku kasvatatud sealihast.
Kuna valmistoodete – neid on suure kaupluse riiulitel sadu – tervislikkuse määramisel jäid kaupluse töötajad hätta, paluti appi toiduainete tehnoloogi haridusega Ene Lill.
Ökoekstremistid ei olda
Lille toidupolitseiniku karjäär sai hoo sisse kuus aastat tagasi. “Minu laps oli tol ajal väike, pidasin oma kohuseks talle mittemürgist toitu pakkuda,” meenutab naine.
Peenes kirjas etikettide lugemine kauplustes võttis aga tunde ja tunde. Lill lisab naljatamisi, et nii oleks ta peaaegu abikaasa kaotanud – mees muutus poeriiulite vahel tammudes närviliseks ja lõpuks keeldus toidupoes käimisest otsustavalt.
Samas oli ja on põhjust silte lugeda enam kui küll: näiteks on ühel villitud joogi pudelil kiri “naturaalne”, lisaks veel kvaliteedimärk, kuid üliväikeste tähtedega on tagaküljel olevale etiketile kirja pandud, et jook võib lastel käitumis- ja tervisehäireid põhjustada. Suure tõenäosusega on joogi roheline värv saadud asovärviga.
Viimsi Marketis ja Pirita Kauperis loeb Lill nüüd silte tarbija eest. Nii võivad mehed, kel kannatust napib, ja lapsed, keda ema poodi ostlema saadab, seal liigse aja- ja närvikuluta tervislikku toitu ostukärusse laduda.
Paku või oma lapsele!
Kõik tooted, mis ei sisalda ohtlikke sünteetilisi aineid, on roheliste lillekleepsudega märgistatud.
“Kleepsud on abiks neile, kes tahavad minimeerida terviseriske, kuid pole ökoekstremistid,” selgitab Lill.
Terviseteadlik tarbija poes pirtsutama ei pea, valik on tegelikult üpris suur. Mõneti üllatav on aga see, et sama tootja toodetest võib üks olla keemiapomm, teine aga täiesti kemikaalivaba ja tervislik.
“Kalevi kommide puhul küsisime vabrikust järele, milliseid lõhna- ja maitseaineid tooted sisaldavad. Tervisele ohtlikke kemikaale kommides pole ning ükski terve laps nende söömisest end sügama ei peaks hakkama,” viitab Lill maiustuseriiulitel ilutsevatele rohelistele lilledele.
Ka kaht fantalaadset karastusjooki julgeb ta oma lapselegi osta, sest need ei sisalda mingeid tervistkahjustavaid aineid.
Hoopis raskem on tervist mittekahjustavat kraami leida lihaletis, seal on siltidel vaid üksikuid lillekleepse. Süüdi on maitse- ja lõhnaained, millest singid-vorstid lausa kubisevad.
Järeldusi on Lille sõnul siin lihtne teha: kui etiketile on kirjutatud pelgalt maitse- ja lõhnaained, mitte sool, loorber ega pipar, on suhteliselt kindel, et tegu on keemiatehases valminud maitsesegudega.
Taimne rasv sobib sõja ajal
Hea uudis on aga see, et 1. oktoobril võttis Euroopa Komisjon vastu kaks õigusakti, mis muudavad toidus esinevate lõhna- ja maitseainete kasutamise ohutumaks ja läbipaistvamaks.
22. aprillist 2013 tohib toiduainete tootmisel kasutada ainult loetelus kirja pandud lõhna- ja maitseaineid.
Samas on see nimekiri hiigelpikk, sisaldades enam kui 2100 ainet.
Taimsete rasvade kohta ütleb Ene Lill, et odav, õlijääkide keemilisel töötlemisel saadud kraam kõlbab suhu pista vaid hädaolukorras, näiteks sõja ajal.
Inimorganismile palju sobivam ning otse loomulikult ka tervislikum on loomne rasv või siis kõrgekvaliteediline taimne rasv (kookosvõi, palmiõli).
Roheline lillekleeps valiti tervisliku toidu märgistamiseks mitmel põhjusel: see on lihtne, positiivne, sümboliseerib loodust ja söödavust, torkab teiste märgistuste hulgas silma.
Peatselt saab poodleja nii Viimsi Marketis kui Pirita Kauperis letilt kaasa haarata ka rohelisest lillekleepsust teavitava ja tervislikke toitumisjuhiseid jagava voldiku.
TALUPOJATARKUS
Mida võtta, mida jätta?
- Väldi sünteetilisi toidulisandeid: asovärvid, suhkruasendajad, lõhna- ja maitsetugevdajad, tahkestatud taimerasvad.
- Ära osta toitu, kui sa ei näe sildilt selle koostist lugeda või ei mõista kirjutatu sisu.
- Tea, et kõik E-ained ei ole ohtlikud, osa neist pärineb loodusest. Samas on neid nii palju, et ilma abimaterjalideta on raske tervisesõbralikku valikut teha.
- Eelista täisteraviljatooteid, rafineerimata ja pleegitamata suhkruid ning mett, pleegitamata mäesoola, õli ja võid, täispiima.
- Osta võimalikult vähetöödeldud, värsket ja mittesäilitatavat toitu.
Allikas: Ene Lill
