Matemaatikaõpetaja tõi ka vahva kurgi kaasa. Ennäe, milline põnev tegelane: nägu nagu puldimäng, suured silmad uudistamas ümbritsevat ja suur punane suu, mis justkui tahab öelda, et oh kui tore on teiega kohtuda. Muideks, edukalt saab suvikõrvitsast ja kurkidest ehitada grillimise ahju, kus küpsetada päikesepruune rõõmsameelseid tammetõrusid. 


Ja nüüd randa! Ümberringi kastanimunade koortest alused koos väikeste päikesevarjudega, mille varjus mõnulevad lumepallimarjadest kivid. Vaataja tunneb juba isegi paitavat päikesesoojust ja kuuleb vaikset laineloksu.

Aga siin piidleb nöpsnina ja tikusilmne suvikõrvitsa päritolu siilipoiss, männiokkad okasteks, kõrvalolevat kampa. Mida ta küll mõtleb? Suure samblamäe otsas on seente suguvõsa kokkutulek. See on ikka tõeliselt suur suguvõsa!

Ja nüüd midagi eriti romantilist: milline värvi- ja lõhnabukett, milline sädelus ja suursugusus, millised kaunid figuurid. Loomulikult on need nõtked roosid, mida oma õrnas embuses hoiab sale ja sihvakas vaas, kes isegi oma kaunist külalisest lummatud on.

Ja mis nüüd!? Halloween?! Juba? Ei, jõulud....?! Üks helendav-vilkuv lumememm on kõrvitsa sisse peitu pugenud ja ootab seal oma aega. Kui mitte muud, siis tuletas ta igal juhul meelde, et ega need jõuludki enam mägede taga ole.

Nii suvine meie selle aasta sügisnäitus oligi.

Õpetaja Eve Kärsna abiga panid jutu kokku Relika, Eneli, Merili, Triin ja Iiris 3. - 5. klassist