Eesti õpetaja sai väärika autähise
"Tähtis on kiri minu selja taga tahvlil, "Õpetades õpime"," lausus üks autähise mõtte algatajaid, Haljala Gümnaasiumi ajalooõpetaja Egon Mets. "Olles küll õpetaja, olen ma ühtaegu ka õpilane. See, mida õpilased mulle mu õpetaja-aastate jooksul on andnud, on mõõtmatu. Seda ei saa kirjeldada."
Mets avas ka Mati Karmini loodud samba materjalide ning osade tähenduse.
"Eesti rahvakool sündis siinsamas, kivisel pinnal, ja on oma sünnist saati olnud seotud maaga," kõneles ta. "Sestap see lihtsatest kodustest põllukividest sillutis ja paekivist ringmüür, mis muidugi pole müür, barjäär või tõke, vaid võimalus peatuda, puhata jalgu, ja lugeda neid kirju autähise jalamil."
Kõikidele kündjatele
Tähisel on ka kaheksas keeles lühike ülevaade Eesti kooli sünnist. Nendest kaheksast neli - eesti, saksa, ladina ja vene - on olnud eri aegadel Eesti koolides, vallakoolist ülikoolini, õppekeeleks.
Ülejäänud neli - inglise, prantsuse, rootsi ja soome - on olnud peamised võõrkeeled, mida Eesti koolides on õpetatud.
"Ühtlasi tahab see keeltevalik rõhutada, et meie tänu kuulub kõikidele Eesti õpetajatele, kes siinmail kunagi hariduspõldu kündnud, sõltumata emakeelest," kinnitas Mets.
Kaheksakandilisel graniittahukal on veel kolm sõna: armastus, vaimsus, pühendumus. "Need kätkevad endas õpetaja olemuse, kõik ülejäänud võimalikud sõnad, laused ja kirjeldused mahuvad nende kolme sisse," lausus ka Aasta õpetaja tiitli pälvinud Mets.
Tähise kõige silmapaistvam osa on tahvel ning sellel kujutatud aabitsakukk. Kukk on kristlik sümbol, samas ka esimene Eesti aabitsate kaanesümbol, ulatudes tagasi 17. sajandisse, mil koolmeistriamet Eestimaal sündis.
Tahvlit pöörates seisab vaataja aga silmitsi peegliga. "See võib olla ajapeegel, millest vaadata tagasi nendele kolmele aastasajale või omaenda kooliteele," pakkus Mets. "Aga see on peegel ka meile, tänastele õpetajatele - kas sellest vaatavad vastu armastus, vaimsus, pühendumus?".
Autähise pühitses 5. oktoobril sisse EELK peapiiskop Andres Põder, teda assisteeris Haljala Püha Mauritiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi.
Haljala vallavolikogu esimees Margus Punane, samuti kohaliku kooli vilistlane ning Püha Mauritiuse koguduse kiige tänas kõiki, kelle abiga autähis teoks sai, nii annetajaid kui nõu ja jõuga kaasaaitajaid. Annetajate nimed on talletatud ka paemüüril.
Tähis paikneb Haljala vallamaja ja koolimaja vahelisel platsil Rakvere-Võsu maantee ääres, sest seal puutub ta õpetajate ja õpilaste kõrval ka juhuslikumat laadi möödakäijale-sõitjale silma.
Samba mõttele innustas haljalalasi ajakirjanik ja mõtleja Rein Sikk, autähise mõiste tõi kasutusse Haljala kooli vilistlane Kristjan Sisa.
Tähise rajamiseks asutati MTÜ Õpetaja Autähis, mille liige, omaaegne Haljala, nüüd Roccaa al Mare kooli juht Kaido Kreintaal, oli ka üks sambalt katte eemaldajaist.