Nojah, võib-olla ka minu kogenematuse pärast. Me ei viinud selle küsimuse otsustamist parlamenti. Oleks me selle seadustanud, olnuks Reformierakonnal olnud keerulisem seda peatada.

Aga tõesti Reformierakond, pidades silmas presidendivalimisi, langetas otsuse reformi mitte toetada, et saada valijameeste kogus hääli juurde. Kuid nagu me nägime, jooksis see neil tühja.

Mis tundega nüüd vaatate, kuidas Reformierakonna valitsus on hädas tühjaks jooksva maaga nii sõna otseses kui ülekantud mõttes?

Aga miks te arvate, et ta hädas on? On ju hea, kui sinu juures käiakse palumas ja küsimas. On ju hea, kui saad midagi jagada. Mulle tundub, et asi on selles.

Olen linnade liidu juhatuses vaadanud läbirääkimisi valitsusega. Need ei ole tegelikult läbirääkimised, pigem andmevahetamised. Nii nagu valitsus ütleb, nii tavaliselt on ja jääb.

Mida rohkem on palujaid, seda lihtsam on asju ajada. Erakonnal on jube hea, kui igas piirkonnas on oma mees ametis, kes teeb töö ära ja reklaamib erakonda.

Paraku nii see Eestis ongi sätitud: kohalikud valimised on mõnes mõttes parlamendivalimiste käepikendus, kohalik vallavanem ja volikogu esimees ajavad erakonna asja, panevad igale lõigatavale lindile erakonna sildi juurde. Mõelge nüüd, kui 226 omavalitsuse asemel jääb 60! Väga kehv lugu ju.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid