'Jõgeva kollane' ärkas surnust üles
See kartulisort on eestlaste jaoks vaat et kultusiku kuulususega. Kel ikka omal ajal, mil seemet veel laialt liikus, 'Jõgeva kollast' maas polnud, sel polnud kartulit kasvatanudki.
Sordi aretas Julius Aamisepp 1942. aastal, sordilehele võeti see neli aastat hiljem. Aamisepp on oma populaarset lapsukest iseloomustanud nii: „Vähesobiv sööklatele, ent seda enam vastab see töötava rahva maitsele, kes eelistab jahusemaid kartuleid. Et 'Jõgeva kollase' mugulate kuju on ümarik, sile, madalate iduaukudega, seepärast on ka tema koorimine hõlpus. Sisu intensiivselt kollane. Vähkhaigusele vastupidav, samuti ka fütofloorale, ent vähem viirushaigustele ja kärntõvele. Säilivus hea.”
Just viirushaigustele vastuvõtlikkus oli see, mille tõttu sort ajapikku kasutusest kõrvale jäi. Siiski, sordilehelt kanti see maha alles 2002. aastal. Sest peale säilitati 'Jõgeva kollast' Sakus asuvas geenipangas katseklaasis.
Paar aastat tagasi, tulles vastu töötava rahva soovile, alustati Jõgeva Sordiaretuse Instituudis taas seemne paljundamist. Seekord säilitussordina, millele väga kõrgeid nõudmisi ei esitata.
Tänavune saak oli kollasel mugulal 0,3 hektarilt seitse ja pool tonni, seemet saab sealt umbes kolme tonni jagu. Palju seda pole, kuid kärmematele huvilistele peaks jätkuma.
Seemnekartuli kilohinnaks prognooosib instituudi kartuli osakonna teadur Ilmar-Aarend Polli 40-50 senti.
„Omal ajal oli see sort hästi maitsev, aga nüüd on ikka paremaid peale tulnud, ka Eesti omi,“ arvab Polli. Hiljuti Väike-Maarja talutoidupäeval korraldatud maitsmisel jäi 'Jõgeva kollane' kolmandale kohale. Parimaks hindas rahvas hoopis teise kohaliku sordi, 'Juku'.
Saagikuse pooles 'Jõgeva kollane' aga muudele alla ei jää, kasvatamiseks on ta sobilik just väikeaias, suurtootmise jaoks on silmad, mis omal ajal Aamisepale tundusid madalad, siiski liiga sügavad.
Ka teised Eesti sordid – 'Ando', 'Ants', 'Anti', 'Juku', 'Maret', 'Reet' – sobivad just väike- ja mahetootjatele, kes põlde lehemädaniku vastu ei pritsi. Need sordid on võrreldes välismaistega lehemädanikukindlamad. Arvestada tuleb aga sellega, et kohalikud sordid on hilisvalmivad, vaid 'Reet' on keskvarajane.
Seda, kui suureks 'Jõgeva kollase' nõudlus võib kujuneda, ei oska Ilmar-Aarend Polli ennustada. Helistatud ja uuritud on juba päris palju, kas ka ostma tullakse, näitab aeg. Võib juhtuda, et kogu seemnekartul müüakse kiiresti maha, kuid ka nii võib minna nagu mõned aastad tagasi 'Vigriga', mida samuti justkui rahva soovil paljundati ning mis lõpuks huvi puudumisel siiski metsanotsudele sööta tuli.
