Lauri Luur: vallad võrdluses – kas Are vald on lõpu äärel?
Kuna indeksit (nagu erinevaid indekseid üldiselt) väljendatakse numbriliselt siis see annab pikalt süvenemata hea võrdlusmomendi.
Are valla positsioon 2011. aastal jäi 161. kohale, mis on võrreldes 2010. aastaga kolme koha võrra tagasihoidlikum. Kui arvestada, et omavalitsusi on kokku 226 siis Are vald platseerub allapoole keskmist. Tekib küsimus, et millega meil tegeletakse?
See näitaja pani mind ennastki imestama, sest hoolimata vallavalitsuse pingutustest kipub meie näitaja järjest kehvemaks muutuma. Saamaks asjast täit selgust tuleb aga süveneda arvnäitajate tegelikku olemusse.
Võimekuse all mõistetakse kohaliku omavalitsuse-võimekuse indeksi koostamisel mõõtu, mis näitab subjekti võimete summat (potentsiaali) midagi ära teha. Indeksi koostamise aluseks võetakse kuus erinevat komponenti: 1) Rahvastik ja maa; 2) kohalik majandus; 3) elanikkonna heaolu; 4) haldamise ja teenuste osutamise organisatsiooniline võimekus; 5) kohaliku omavalitsuse finantsvõimekus; 6) kohalike avalike teenuste osutamise võimekus. Kõik vägagi olulised komponendid ning omavalitsuse edukuse indikaatorid, mis peaksid andma objektiivse tulemuse.
Rahvastik ja maa koosneb omakorda neljast näitajast. Elanike arv rahvastikuregistri andmetel, ülalpeetavate määr ehk 0...14 ning 65 ja vanemate elanike arvu suhe 15-64 aastaste elanike arvu, rahvastiku taastootmispotentsiaal ehk sünnituseas olevate naiste arv jagatuna üldise elanike arvuga ja maa maksustamishinna summaarne väärtus (pindala korrutatud Are valla maa maksustamishinnaga). Väga selged väärtused (va. maa maksustamishinna väärtus) mida hinnata, sest omavalitsuse tulud tekivad põhiliselt üksikisiku tulumaksust. Ehk mida vähem ülapeetavaid ja mida rohkem noori ning tööealisi seda parem nii kogukonnale kui ühiskonnale tervikuna. Are valla positsioon selle näitaja osas 95, mis on pisut üle keskmise.
Kohaliku majanduse seisundit mõõdetakse majandusüksusi (FIE-d, ettevõtted, asutused, MTÜ-d) ja loodud töökohti iseloomustavate näitajate kaudu. Aluseks on siin majandusüksuste arv tööealiste elanike kohta. Majandusüksuste puhul on arvesse võetud kontaktaadressi. Teiseks näitajaks selles grupis on vallas olevate töökohtade arv ehk isikute, kelle eest KOV-üksuses registreeritud tööandja deklareerib sotsiaalmaksu, arv jagatuna 15-64 aastase elanike arvuga. Kolmandaks näitajaks on töökoha keskmine väärtus ehk kui suurt palka tööandjad maksavad. Neljas näitaja on majanduse mitmekesisus, mis näitab kui paljude erinevate tegevusaladega ettevõtted tegelevad. Siingi on näitajad selged ja valdavat asjakohased, kuid arvestama peaks siin asjaolu, et väiksema valla ja rahvaarvu puhul on paratamatult vähem erinevaid ettevõtlusharusid ning maavallale iseloomulikult on ka inimeste keskmised sissetulekud madalamad.
Elanikkonna heaolu on suhteline mõiste ning seda on püütud hinnata läbi nelja komponendi. Esimene on elanikkonna keskmised tulud elaniku kohta, kus võetakse arvesse tulumaksuga maksustatud tulude ning saadud pensionid summa jagatuna elanike arvuga. Teiseks on töökohtade arv tööealiste elanike kohta (arvesse lähevad töökohad ja FIE-d). Kolmandaks on registreeritud töötute osakaal tööealiste elanike hulgas. Neljandaks on välja makstud toimetulekutoetuste maht jagatuna elanike üldise arvuga. Are valla koht selle näitaja osas on 167. Selles osas veab meid alla valdavalt madalamad keskmised palgad. Küsitavusi tekitab siinkohal töökohtade arv elanike kohta sest valdavalt ei tööta inimesed oma elukoha lähedal. Ühe varasema uuringu kohaselt töötab samas omavalitsuse maksimaalset 25 % tööalasest elanikkonnast, mistõttu muutub kohati küsitavaks näitaja olulisus.
Haldamise ja teenuste osutamise organisatsiooniline võimekuse alla mõistetekase kohaliku omavalitsuse organisatsiooni üldiselt. Sarnaselt eelmistega koosneb see neljast näitajast. Esimene neist on kohalikel valimistel osalemise aktiivsus. Teine on kohalikel valimistel kandideerimise aktiivsus ehk kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerijate arv jagatud kohtade arvuga volikogus. Kolmandaks näitajaks on linna- ja vallavalitsuste ametiasutuste ja hallatavate asutuste koosseis, kus arvestatakse vallavalitsuses ja hallatavates asutustes (koolid, lasteaiad jms) olevate töökohtade arvuga ehk mida rohkem palgalisi seda parem. Neljandaks arvestatakse omavalitsuse osalusi erinevates eraõiguslikes ühingutes (osaühingud, mittetulundusühingud jms). Are valla koht selles osas on 139. Valimisaktiivsusega meil probleeme pole, kuid kandideerimisaktiivsus on madal, mis omakorda vähendab kogusummat.
Kohaliku omavalitsuse finantsolukorra all on viis erinevat näitajat. Esimene on valla eelarve maht elaniku kohta millest on maha arvatud erinevad sihtotstarbelised toetused. Teiseks on valla võlakoormuse näitaja. Kolmandaks on linna või valla põhivara maht elaniku kohta. Neljandaks võetakse arvesse põhivara soetus elaniku kohta (suuremad ehitamised jms) ning viiendaks näitajaks on valla omafinantseerimise võimekus ehk kui palju on vallal vahendeid erinevate investeeringute tegemiseks. Kõik viis on omavahel seotud näitajad. Are valla positsioon on 113, mis näitab, et finantsilist võimekust sisuliselt jagub kui on vaja midagi olulist ära teha. Seda kinnitavad ka paljud suured investeeringud millega on hakkama saadud (koolide renoveerimine, vee ja kanalisatsioonitööd jms).
Viimase näitajana on kohalike avalike teenuste osutamise võimekus, milles sisuliselt kajastub erinevate omavalitsuste poolt pakutavate teenuste olemasolu nagu haridus, sotsiaalne kaitse ja tervishoid, vaba aeg ning majandus ja keskkonnakaitse. Haridusasutuste olemasolu all arvestatakse hariduse põhiteenuseid (lasteaed, algkool, põhikool, gümnaasium) pakkuvate munitsipaalasutuste või -ühingute olemasolu KOV-üksuses. Teine näitaja on valla hariduskulud 0-19 aastaste elanike kohta. Kolmas näitaja on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste mitmekesisus ehk teenuse pakkujate (sotsiaaleluruumid, koduhoolduse hooldajad, puuetega inimeste hooldajad, päevakeskuse teenused) ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiu munitsipaalasutuste või -ühingute (hooldekodud, sotsiaalkeskused, laste ja perede kaitse asutused, tervishoiuasutused) olemasolu KOV-üksuses. Lisaks arvestatakse veel sotsiaalse kaitse kulutusi elaniku kohta, vaba aja teenuseid pakkuvate asutuste olemasolu (muusika- ja spordikoolid, muuseumid, raamatukogud jms), valla poolt tehtud vaba aja kulutused elaniku kohta, majanduse ja keskkonnakaitse asutuste ning eraõiguslike ühingute arv (elamu- ja kommunaalmajanduse, jäätmemajanduse, keskkonnakaitse, varade hooldamise ja haldamise, kaubanduse ja tootmise asutused ja ühingud) ning valla poolt tehtud majanduse ja keskkonnakaitse kulutusi elaniku kohta.
Püüan nüüd oma vägagi keeruka teksti veel korra kokku võtta. Hindamine on ühtpidi oluline ja vajalik, kuid küsitavusi tekitavad mitmed hindamise alused. Paljud on viidanud siin omavalitsuste sundliitmise vajadusele, et olukorda parandada, kuid minul tekib kohe küsimus, et kas liitumisega loodaks näiteks Niidu külla muusikakool või pensionäride päevakeskus. Tõenäoliselt mitte vaid sellisel juhul läheb juba omavalitsuse pindala suuremaks ning hindepunktid kasvavad mõne suurema asula arvelt. Kui Are vald liita Pärnu linnaga siis meie näitajad paraneksid märgatavalt (saaksime siis kõik oma muusemi või hooldekodu). Teisest küljest pean loomulikult tõdema, et suuremal omavalitsusel on rohkem võimekust üldiselt, kuid kohati paistab võimekuse indeksis arvestamise alustest silma näitajad mille olulisuses ma sügavalt kahtlen.
Kellel jäi veel midagi segaseks või arusaamatuks siis kogu analüüs on kätte saadav siseministeeriumi veebilehel www.siseministeerium.ee
Head omavalitsemist
Lauri Luur
