„Õhtust (läänekaarest - S. Randmaa) musti pilvi vajub, rahest raskeid, vihma täis. Aga nende kannul raju piitsa vihistades käib ..." kirjeldas Juhan Smuul luulevormis meie kodumaist sügisilmastikku.
Sügistormide hooaeg algab tavaliselt septembris. Kõige tormisemad on november ja detsember - kuidas kunagi. Tormid käivad sageli järjest, üksteisele järgnevatel päevadel. Selles pole midagi imelikku, sest tormised tuuled kuuluvad meist ülekihutavate tsüklonite juurde.
Tsüklonite teke on kõige elavam sügisel ja talvel. Ägedamad neist kujunevad Islandi lähistel, mõned aga ka Läänemerel, otse meie külje all ja liiguvad läänetuulte toel - mõnepäevaste vahedega - ida suunda, Venemaa kohale. Tormituulte kaaslasteks on enamasti sajupilved, mõnikord äikesed. Suurim kahjutekitaja on siiski tugev tuul, eriti kui esineb puhangutena. Statistika järgi oli eelmise sajandi 50-ndatel suhteliselt tormine, 60-ndate alguspool tuulevaiksem, aga teisel poolel hakkas tormipäevade arv tõusma. Sellesse aega kuulub 1967. a augustija oktoobrimaru. Edasi tormid sagenesid ja jõudsid maksimumini 1980-ndate lõpu poole ja 1990-ndate algul. Mõneks aastaks tuli lühike rahu, siis 1999. a lõpust sagenesid väga tugevate tormidega aastad.
2004/2005 a sügistalv põhjustas uputuse Pärnu linnas, mujal õnneks vähemate kahjudega. Klimatoloogid nimetavad süüdlaseks üldist kliima soojenemist, talved muutuvad pehmemaks. Külmad õhumassid pole kuskile kadunud ja nende äkilised pealetungid võivad tänavugi ohuolukordi tekitada. Välistatud pole külma-soojema õhu piiril (frondil) äikesepuhangute esinemine koos trombe sünnitavate pööristega.
Tänavu septembri lõpul Lääne- Eestis möllanud äike (väisas servaalaga öösel ka meid) tegi Tallinnas Pirita kandis korraliku parkmetsa rüüste. Eramuomanikke rääkis, et tundsid end nagu muinasjutust „Kolm põrsakest", kelle majad tugevast tuulest kõikumalöödult veel vaevalt koos püsisid. „See oli jube elamus!" ... Üldse on Läänemaa tänavu suvel-sügisel kõige rohkem vihmasadusid ja äikeseid vastu võtma pidanud. Tihemetsa vaatluspostis kogutud andmete järgi oleme sademete hulgalt paljude aastate keskmise näitaja tasemel püsinud.
Septembris sadas 76 mm (keskmine 80 mm), oktoobris näib sama seis tulevat. Üleujutused Kamalis tulevad arvatavasti Mulgimaa poolelt, Halliste jõe valgalast koguneva vee arvelt. Üldiselt on tänavu õhuniiskus kõrge, aurumine maapinnalt pea olematu - nii need mullad märjana püsivad. Õhusoojust on jahedate ilmade ülekaalust hoolimata veidi rohkem kui keskmiselt. Öökülmi pole ju praktiliselt esinenudki.
Ööpäevade keskmine õhutemperatuur langes alla 100C nädal aega hiljem, alla 50 oleks siis pärast kadripäeva. Viimase aastakümnendi sügised on enamasti pikemalt talvesse veninud. Kui siis külmemat ilma näitabki, tuleb edaspidi jälle poriaega. Vanasõnagi märgib, et „kui hani mardipäeval (10. nov) astub jää peal, siis jõulute ajal poris soperdab". Või „kui enne marte külmetab, siis kadri (25. nov) teeb sula". Nii enamasti sügistalve ilmaseis meile ennast välja näidanud on, ega tänavugi erandit oodata ole. Vahelduvalt sajust ja veidi kuivemat päeva - väga püsivat, laiaulatuslikku kõrgrõhuala ilmakaartidelt välja ei loe. Olgem tublid ja peame vastu!