Otsuse poolt hääletas 13 volikogu lii­get, vastu oli 6.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekut käsitleva otsu­se seletuskiri.

„Haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku eesmärgiks on ühinemisläbirääkimiste alustamine ja läbi ühiste arutelude jõudmine ühinemislepingu allakirju­tamiseni ja ühinenud omavalitsusüksuse tekkimiseni.

Positiivse ühinemisotsuse tegemine annab võimaluse moodustada 2013 aasta sügisel omavalitsusüksuse, mille elanike arv on (4930+4180) 9110 elanikku ja pindala (457,81+218,5 ) 676,31km². Juhul, kui liita tänased eelarve ma­hud, siis loodav kohalik omavalitsus hakkaks piirkonnas iga-aastaselt jao­tama ligikaudu 6,1+ 4,5= 10,6 miljo­nit eurot.

Suurema omavalitsuse puhul oleks võimalik koondada vallavalitsus­se kompetentne ametnikkond, mis koosneb kitsama ala spetsialistidest. Täna tehakse mitmeid töid omava­litsustes paralleelselt (aruanded, ko­haliku omavalitsuse korraldamiseks vajalike määruste väljatöötamine, eraldi hanked jne). Paralleelselt teh­tavate tööde hulga vähendamine an­naks võimaluse elanikkonnale pak­kuda efektiivsemat haldusteenust. Eelnenud ühinemised on näidanud, et halduskulud ühe elaniku kohta ka­hanevad.

Täna toimivad Väike-Maarja ja Tam­salu vald heas koostöös. Osaletakse koos teiste piirkonnas paikneva oma­valitsustega MTÜ PAIK tegevuses. Jäätmekäitluse valdkonna koordi­neerimiseks on loodud üheskoos MTÜ Roheline Paik.

Suurimaks probleemiks on ühise haridusvõrgu planeerimine. See on mõlemale omavalitsusele oluline valdkond. Kindlasti on valdade ela­nikele oluline, et piikonnas säiliks kvaliteetne gümnaasiumiharidus, põhiharidus­asutuste võrk oleks mõistlik ja hari­duskulud optimaalsed.

Loomulikult on võimalik koostada ühine hariduse arengukava. Kuid sel­le järgi toimimiseks peavad otsuseid langetama volikogud eraldi ning reaalselt ei pruugi Väike-Maarja või Tamsalu Gümnaasiumi ümberkujun­damine erinevate volikogude puhul otsuseni jõuda.

Suurema omavalitsusena oleks või­malik otstarbekamalt hallata Väike-Maarja Muusikakooli ja Tamsalu ujulat. Ka sotsiaalhoolekande ühine planeerimine, hoolekandeasutuste haldamine ja oma elanikele teiste avalike teenuste osutamine võib olla efektiivsem.

Leiame, et omavalitsuste ühinemine aitaks kaasa haldussuutlikkuse kas­vule ja halduspiirkonna arengu- ja konkurentsivõime tõstmisele.

Otsus edastatakse lisaks Tamsalu Vallavolikogule ka Lääne-Viru Maa­vanemale ja Siseministeeriumile."

Tamsalu Ajaleht oli volikogu istungil kohal ja järgnevalt püüab toimunut edastada. Volikogu esimees Olev Liblikmann esines päevakorrapunkti sisse juhatades lühikese selgitusega. Ta alustas sellest, et volikogud pea­vad olema riigimehelikud ja vaatama mitte ainult olevikku ja homset, vaid 4 või ka 10 aastat tulevikku. Tema sõnul kõik omavalitsused tunnetavad praegu, kuidas olukord läheb üha keerukamaks, elanike arv väheneb, riigi eraldised kuivavad kokku, rii­giorganites hakatakse tegema otsu­seid, mis ühel hetkel ei jäta kohali­kele enam mingeid vailkuvõimalusi. Sellest lähtudes tuli initsiatiivgrupp välja mõtttega teha Tamsalule ühi­nemisettepanek. Ta tuletas ka meel­de 1999 aastat, kui tehti ümbritse­vatele valdadele (Laekvere, Rakke, Avanduse) ühinemisettepanek, mis siis küll ei realiseerunud aga aeg oli ilmselt liiga varajane. Koos saaks nii mõnedki probleemid efektiivsemalt lahendada.

Järgnevalt sõna saanud vallavanem Indrek Keskküla ütles, et senised ühinemised (V- Maarja ja Avanduse ning ka Tamsalu vald ja linn) näita­sid, et halduskulud inimese kohta ka­hanesid. Siis vaatas ta valdkondade kaupa oma valla tugevusi ja nõrkusi. Mitmel puhul, näiteks kommunaal­valdkonnas leidis ta, et ühinemine tõstaks ka V-Maarja valla võime­kust antud alal ning saaks mitmes valdkonnas luua strateegilised ette­võtted, kes toimetaksid paremini kui praegused. Põhiliseks probleemiks, nagu ütleb ka seletuskiri, oli haridus­valdkond, lahti seletatult gümnaasiu­miharidus. Kui teistes valdkondades on olemas ühised seisukohad ja eriti PAIK - i raames tehakse koostööd, siis hariduses istub kumbki pool pilt­likult kaevikutes ja käib võitlus iga õpilase pärast. Praegu on Rakkes gümnaasiumiõpilasi 22, V-Maar­jas 40, Tamsalus 60. Osa piirkonna gümnaasiumiealistest käib ka mujal koolides. Selleks, et piirkonnas güm­naasiumiharidus säiliks, peab Indrek Keskküla arvates igal juhul seljad kokku panema. 120 õpilasega güm­naasiumis oleks ilmselt võimalik ka kolme nõutud õppesuunaga jätkata.

Järgnenud läbirääkimistel võttis kõi­gepealt sõna opositsiooni esindaja Siret Kotka. Ta küsis, kas on peale seletuskirja tehtud ka mingeid uu­ringuid. Kuuldes eitavat vastust, tegi ta ettepaneku moodustada komisjon ja uurida, äkki on õigem teha ühine­misettepanek laiemalt, ka Laekvere ja Rakke vallale. Ilma uuringute ja arvudeta tema arvates asjaga mingil juhul edasi minna ei saa. Olev Liblikmann vastas, et praegu on siiski mõtekam piirduda ainult Tamsaluga, kuna Rakke gümnaasium kaob nagu­nii ja Laekverel seda polegi. 4 valla liitumine oleks ilmselt ettevõtmine, mida järgmisteks kohalike omava­litsuste valimisteks valmis ei jõuta. Mingite uuringute korraldamist ja raha raiskamist ei pidanud ta vajali­kuks, kuna kõik andmed on ju olemas ja töö käigus on neid võimalik leida ja arvesse võtta.

Siis sai sõna Sven Kesler, kes ütles, et 1999 aastal Tamsaludele ühine­misettepanekut ei tehtud, sest vaada­ti rohkem lõuna suunas. Tema väitel teeb Eesti riik hariduskorralduslikud otsused lähema poolteise aasta jook­sul. Ja siis pole kohalikel juba enam midagi arutada ega otsustada. Ta pooldas ühinemist ja väitis, et juba eelarvete ühendamisel saadud mas­taabiefekt annab igal juhul mõlemale ühinejale positiivse tulemi. Ta ütles, et kogu tänases elus on esikohal ik­kagi finantsid ja see tegelikult mää­rabki, kõik muu on teisejärguline. Suurema eelarvega on võimalik roh­kem ära teha. S.Kesler arvas samuti, et uuringutele aega raisata pole mõ­tet.

Siis küsis Kotka, kas ka Tamsalu vallaga on räägitud. O.Liblikmann vastas, et eelmisel päeval käidi Too­mas Uudebergi jutul. Vallavanem loomulikult mingeid muid arvamu­si ei saanud edastada peale isikliku. T.Uudebergi arvates ei jõuta järg­misteka valimisteks asju valmis, ehk 2017 on õige aeg.

Siis küsiti volikogu esimehelt, et kui­das siis nii, et kas Tamsalu inimesed hakkavad tõesti meie eest otsustama näiteks kuhu kool tuleb. Vastus oli, et ühinemisettepanek on esimene etapp ja ilma seda tegemata ei juhtugi mi­dagi. Kui ettepanek vastu võetakse, algavad läbirääkimised, mõlemad pooled peavad tegema kompromisse ja siin ei saa vaadata ainult meie - teie võitu või kaotust, vaid piirkonna tervikut ja kõigi huve. Lõpuks koos­tatakse ühinemisleping, mille sisuga täitmiseks mõlemal on kogemus ole­mas ja mille järgi toimetama haka­takse. O.Liblikman arvas ka, et juba lähitulevikus jõutakse riigi tasandil kokkuleppele ja alla 2000 elanikuga väikevallad sunnitakse kellegagi ühi­nema. See tähendakski, et ka Laek­vere ja Rakkega saab edasi tegeleda ja lõpuks ühtse Pandivere piirkonna (valla) moodustada.

Sõna võttis Ants Rikberg, kes ütles, et kui näiteks suurtes projektides kumbki osapool maksab poole, siis on ju mõlemad pooled juba võitnud, rääkimata sellest, et koos saab suure­maid asju ette võtta.

Arutelu lõpetuseks tegi Siret Kotka vallavalitsuse eelnõuga konkureeriva ettepaneku, soovides teha kõigepealt põhjalikud uuringud ja neile tugine­des ühinemisettepanek teha.

Üks mulle tundmatu volinik ütles repliigi korras et täna pole meie riik enam nii mannetu, tuleb nii Sisemi­nisteeriumi kui Haridusministeeriu­mi vastavad uuringud kokku panna, seal on väga suuremahulised andme­hulgad, mida enam ise avastama ei pea.

Hääletamine lõppes loo algul toodud vahekorraga.

Milline jäi mulje arutelult. Asjalik. Emotsioone ja külamehelikku „Aga mida mina sellest saan? „ ei olnud. Tundus, et enamik andis endale aru, et valida ongi veel ainult halbade ja väga halbade valikute vahel, sest nagu kõlas volikogu esimehe suust - ega ühine­mine ju inimeste minemapagemist ei peata. Need protsessid toimuvad meist sõltumatult.

Riigi tasandil mingit reformi nendeks valimisteks ilmselt teha ei jõuta (taheta).