Toimetajalt: olen veendunud, eet Tamsalu vald 2021. aastani ei kesta
Kirjutajana olen piltlikult maletermineid kasutades kahvlisse pandud. Kui olen Tamsalu patrioot ja vaatan meie imekaunilt sõnastatud arengukava, tuleks naabrite ettepanekut lihtsalt ignoreerida. Saame ise hakkama ja pole meil kellegagi ühinemisest vaja mõelda. Teeme tasa ja targu koostööd, oleme avatud uuele ja saame ise oma asjade üle otsustada. Ja teisest küljest, kui naabrite ettepanekut tõsiselt kaaluma hakata, siis milleks meile uus arengukava?
Siinkohal pean tunnistama, et olen ise 110 % veendunud, et ei Tamsalu vald ega suurim murekoht gümnaasium tänasel kujul 2021. aastani ei kesta. Ilmselt tulevad muutused aga juba palju varem. Põhjuseks pole kellegi tegematajätmised, ebakompetentsus ega rahvusvahelise imperialismi sepitsused vaid üks neljatäheline sõna - raha. Vaatame oma eelarvet, kus hariduskulud on tõusnud ligi 60 protsendini, kohti, kuhu enam raha ei jätku, inimeste sissetulekuid. Siit edasi saab igaüks ise mõelda.
Esimese teema kohta veel niipalju, et arengukava on põhjalik ja detailirikas. Muidugi tekkis ka küsimusi. Valla eelarves moodustasid hariduse ja vaba aja kulud 66%, valla juhtimisstruktuuris nende alade spetsialiste pole. Marginaalselt rahastatud noorsootöö ja ettevõtluse edendamiseks plaanitakse aga spetsialistid tööle võtta. Mõne aasta pärast laskub raske rahalaev nii Vajangu kui Assamalla elanike õuele, iga sealse elaniku kohta plaanitakse kulutada rohkem kui 60000 krooni(see on nendele, kes harjunud veel vanas rahas mõtlema). Kahjuks ei jagata seda raha kodanikele kätte vaid rajatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Aga numbrid ise on müstilised. Lugege kindlasti ja mõelge arengukavaga kaasa, leidke kohad, mis ka teid puudutavad, vaadake tegevusi ja nende rahastamist.
Nüüd Väike-Maarja valla ettepanekust, millega seoses tuli kohe meelde rida kunagisest hitist "Kuigi palju palju aastaid oli olnud mulle naabriks Alice...."
Järgnevat palun vaadata kui huvitavat intellektuaalset mõtteharjutust. Kui nüüd natuke tõsisemalt ühinemisettepanekust rääkida, siis jättes kõrvale igasuguse muu kõrvalise, tuleb kõigepealt mõelda sellest, kelle kätte jääb võim. Kas tahame või mitte, aga naabrid on meist suuremad (rahvaarvult umbes 20%, eelarvelt veelgi enam) ja paljudes valdkondades edukamad (näiteks teenuste pakkumiselt on nad omavalitsuste paremusreas sellel aastal koguni vabariigi viiendad). See tähendab, et kuigi ehk võrdsusest rääkida on ühinemisläbirääkimistel ilus, saavad tugevamad kaardid kätte naabrid. Nüüd järgmine väga oluline koht - tulevase Pandivere (?) vallamaja asukoht. Kaardile vaadates ja logistikat arvestades on selge, et selleks saab olla ainult Väike - Maarja. Arvestades muidugi ka tulevast Laekvere ja Rakke liitumist. Vaatamata sellele, et Tamsalu on linn ja Väike-Maarja mitte. Edasi pole ilmselt mõtet arutleda. Meie volikogu ei ütle ealeski naabritele jah - sõna. Tõenäolised argumendid kõlasid juba Väike-Maarja volikogus. Moodustatakse eriti pädevate ekspertide komisjon ja kogu teema vajub vaikselt aegade hämarusse. Aga natuke riigimehelikkust näidata ei teeks paha (ka lähenevaid valimisi silmas pidades). Tuleks ikka väga tõsiselt kaaluda mõlemat poolt - ka seda, kus võidaks kindlasti Tamsalu inimene. Arvestades muidugi sellega, et 95 % rahvast vallamajja üldse ei satu ja selle asumine mõned kilomeetrid siin - või sealpool pole tänapäeval probleem. Ning kompensatsiooniks vallamajale õnnestuks ehk säilitada gümnaasium. Ja kindlasti arvestades efekti, mis oli meie valla ja linna ühinemisel. Ning esialgu ehk salaja üksi ja teki all tunnistades, et ka meil on umbsoppe, kus hapnikurikka vee lisamine enam ei päästa, hädasti on süvendamist vaja.
