Andres Allikmäe - 30 aastat Harju Elektris: eneseteostus on elus väga oluline
Kuidas kulges teie tee Harju Elektrisse?
Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist töötasin paar aastat TPI elektronarvutite kateedri laboratooriumi juhatajana, kuni mulle pakuti EKTE (tänase Harju Elektri eelkäija) elektroonikaseadmete konstrueerimisosakonna juhtiva inseneri ametikohta.
Töö oli väga huvitav. Meil töötas palju noori. Lisaks korralikule palgale ja elukohale oli meile tähtis ka võimalus ennast arendada ja jõudsalt laienev ettevõte pakkus seda. Inimesed töötasid innukalt ja motiveeritult.
Harju Elektris olen töötanud erinevatel ametikohtadel, viimased 13 aastat ettevõtte juhatajana.
Psühholoogid soovitavad aeg-ajalt töökohta vahetada, et püsiks värskus ja jätkuks areng. Harju Elektris pole seda soovitust järgitud - teil on väga paikne kaader ja palju staažikaid töötajaid?
Kõik oleneb inimesest, eeskätt aga tööst, mida ta teeb. Kui töö suudab jätkuvalt huvi pakkuda, siis aastad ei loe. Mul ei ole Harju Elektris olnud mitte kordagi igav, kõik ümberringi areneb nii kiiresti - jõua ainult kursis olla.
Staažikaid töötajaid on meil tõesti palju. Veelgi huvitavam on see, et Harju Elektris on neid, kes töötavad siin põlvkonniti.
Täna võime rääkida juba perekondadest, kes on meie ettevõttega seotud kolmandat põlve.
Öeldakse, et tugev ettevõte juhib end ise. Kas juhatuse esimehele jääb ainult visioonilooja roll?
Juhil on kaks võimalust: kas juhid protsessi või juhid inimesi, korraga mõlemat teha ei saa. Eelistan anda kõigile võimaluse ennast teostada. Olen iseloomult meeskonnamängija.
Teie uue külalisteraamatu avakanne on minister Juhan Partsilt, kes kirjutab, et Harju Elektri areng on käinud käsikäes Eesti riigi arenguga ja on eeskujulik. Kas võrdlus on õige?
Külalised on alati viisakad. Kindlasti on Harju Elektri areng sõltunud ka Eesti riigi käekäigust. Me ei tegutse nagu riik riigis, ammugi väljaspool oma riiki.
Õppida saab igast ajajärgust. Mõndagi oleme õppinud ka sellest ajast, kui kuulusime veel NSV Liidu koosseisu. Näiteks kannatlikkust ja rahulikkust. Või seda, et mitmele tegevusele toetudes on kergem kriise üle elada. Samas tuleb aga teha seda, mida kõige paremini oskad.
Üleminek uuele ühiskonnakorrale polnud meile valuline, sest Harju Elekter ei olnud rii gi omanduses. Inimlikkus oli ettevõtte jaoks oluline siis ja on seda ka täna. Ei saa olla liiga ahne kapitalist, arvestama peab nii klientide, omanike kui töötajatega. Kliendid on meie jaoks kõige tähtsamad, sest kui ei oleks neid, poleks ka kõike muud. Hea omanik on see, kes oskab ettevõttele head nõu anda. Mitte vähem tähtsad on oma töötajad, neisse tuleb samuti panustada.
Hiljutine majanduskriis näitas taas, et see, mida panustad töötajatesse headel aegadel, tasub ära halbadel aegadel. Meil on läinud suhteliselt hästi. Harju Elekter on Tallinna Börsil vist ainus ettevõte, kelle majandusnäitajad pole üheski kvartalis miinuses olnud.
Kas leiate, et Eesti riigi reiting on sama kõrge?
See on krutskiga küsimus. Olen püüdnud oma poliitilised arvamused töö- ja isiklikust elust lahus hoida.
Demokraatia ongi selline vilets valitsemise vorm, midagi paremat pole aga leiutatud. Kuid riik meil toimib ja on haldussuutlik.
On valdkondi, kus meie noore riigi reiting väärib tunnustust ja kiitust. Vahel tundub mulle, et räägime vähe sellest, mida oleme 20 aastaga saavutanud, ja kipume end liialt võrdlema põhagu janaabritega. Unustades selle, et vahepeal oli 50 aastat, mil nende riik sai areneda, meil aga oma riiki polnud.
On ka asju, mis mindki häirivad. Riigiettevõtted, mis on loodud maksumaksja rahaga, peaksid olema rohkem näoga riigi kodaniku poole. Eestlane on küll lepliku loomuga, kuid lõpmatult ei ole võimalik kokku hoida ja kaudsete maksudega nende taluvust proovile panna. Mingi murdepunkt võiks selles osas tulla.
Millisena näete Eestit ja Harju Elektrit 20-30 aasta pärast?
Harju Elekter on selleks ajaks veelgi võimsam kontsern. Ma olen optimist ka Eesti tuleviku suhtes. Kui me vahepeal ei tee midagi väga valesti, võiks meie edasine areng olla jätkuvalt kiire. Meil on palju ruumi, loodust, puhast vett - selle väärtustamine aastatega ainult tõuseb. Me oleme ka ise puhtad ja oskame enda järelt ära koristada. Me hindame head haridust, keelteoskust. Meis jätkub taiplikkust ja töökust. Kui me kõike seda hoida ja suunata oskame, võime veel palju saavutada.
_________________________________________________
Lisainfo:
Andres Allikmäe sündis 7. veebruaril 1957 Tallinnas. 1975 lõpetas Tallinna 22. Keskkooli (Westholmi Gümnaasium).
1980 lõpetas cum laude TPI elektronarvutite eriala ja töötas seejärel samas elektronarvutite kateedri laboratooriumi juhatajana.
1982-1985 oli ETE Harju Elekter elektroonikaseadmete konstrueerimise osakonna juhtiv insener ja seejärel reklaami ja sotsiaalse arengu osakonna juhataja ning ettevõtte ametiühingu volikogu esimees.
1991. aasta jaanuaris sai Andres Allikmäest AS Harju Elekter Autojuhtmete Tehase juhataja ja juulist 1999 AS Harju Elekter juhataja.
Andres Allikmäe on abielus, kahe tütre ja ühe poja isa ning naudib vanaisa rolli. Hobiks on tal golf, mäesuusatamine ja reisimine.
2007 pälvis ta Keila linna teenetemärgi, 2011 TTÜ Aasta vilistlase tunnustuse.
