Põllumajandusminister: Avameelselt abielust ehk kuidas sellises seisus oleme

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder selgitab Aasta põllumehe konverentsil, kuidas ELiga liitusime ning kuidas oleme jõudnud praegusesse seisu.

Ministri sõnul ei ole ühtne põllumajanduspoliitika (ÜPP) veel valmis olukorraks, mis toimub laienemisel 10+2. "Ei olda kohanenud olukorraga," lisas ta. "Ei osata käsitleda ELi sellisena nagu peale laienemist saab olema."

Teine põhjus on liitumiseelne ja -aegne olukord. Miks on Eesti põllumeeste toetus madalam kui hiljem liitunutel? Seeder ütles, et läbirääkimistel saavutatud tulemused ei olnud põllumeeste jaoks head. "Samas oli see meil esimene kogemus ning olime nii targad kui parasjagu olime," märkis minister. "See 25% tase polnud õiglane."

Mõjutasid ka üldpoliitilised eesmärgid ehk eesmärk oli võimalikult kiiresti ELiga liituda. Põllumajanduspeatükk oli keerukaim ja rahamahukaim peatükk, ent siis tuli teha kompromisse selles valdkonnas.

Seeder ütles, et ebavõrdsete toetuste tasandamiseks on siseriiklikke vahendeid juurde makstud 250 miljonit eurot.

Kolmas on ausalt ja otse öeldes vana Euroopa kambakas uuele liituvale Ida-Euroopale. Toetusõigused põlistati ning määrati meile madalamad toetused ning sellega loodi kaks rahakotti ja erinevad toetustasemed.

Seeder märkis, et oluline on otsuste langetamine novembris, et otsuseid edasi ei lükataks. Muidu tähendab see ÜPP-le üleminekuaastat ning otsetoetustel säilub praegune olukord. "See on meie huvides, et ülemkogul ja põllumajandusministrite nõukogus saavutatakse kiirelt lahendused."

Siiski on minister kindel, et kokkuvõttes võitis ELiga liitumisest enim põllumajandussektor. "Saime uusi võimalusi vaatamata raskustele ja ebavõrdsetele konkurentsitingimustele."