Katselõik Maardu-Raasiku maanteel: tee rajamisel kasutati ehitus- ja lammutusprahti
Tööde käigus rekonstrueeriti ka 425-meetrine teelõik Maardu-Raasiku maanteel Kostivere sillast asula lõpuni. Tee sai kenasti korda ja näeb välja nagu tee ikka. Samas tegu ei ole lihtsalt rekonstrueeritud teelõiguga vaid nn. katselõiguga.
Uut moodi katselõik
Katselõik tähendab seda, et midagi katsetakse ja nii see ka on. Nimetud teelõigu rekonstrueerimisel kasutati taaskasutatud materjale ehk freesitud asfaldiga stabiliseeritud paekillustik asendati betoonkillustiku fraktsiooniga 0/32 mm.
Kui siiani on taaskasutatud materjale kasutatud tee-ehituses täitematerjalina, siis katselõigu puhul on taaskasutatud materjal paigaldatud otse asfaltkihi alla.
Ehitus- ja lammutus jäätmete taaskasutamisel on võtmetegevuseks liigiti kogumine. Ehitus- ja lammutussegaprahist on erinevate materjalide välja sortimine kulukas, ajamahukas ning sageli ei anna soovitud tulemust. Sorditud materjali kvaliteet jätab soovida. Samas juba algselt liigiti kogutud materjali on võimalik suunata taaskasutusse.
Taaskasutatud materjalid
Katselõigu tarbeks purustati liigiti kogutud raudbetooni, põhi osas kasutati vanu äärekive ja laepaneele. Taaskasutatud materjale on võimalik kasutada teede-ehituses ainult juhul, kui nad vastavad samadele kvaliteedinõuetele nagu looduslikud materjalid ja on sertifitseeritud.
Tööde käigus kontrolliti materjali kvaliteeti ja Tallinna tehnikaülikooli teedelabor võttis katseproovid nii tootmisest, paigaldamisel (enne tihendamist) ja tihendatud kihist, samuti mõõdeti tee kandevõimet nii kruusaaluselt, betoon killustikaluselt kui ka asfaltkattelt.
Taaskasutatud materjali paigaldamist teekonstruktsiooni jälgis ja andis nõu samuti Tallinna tehnikaülikooli teedelabor.
Katselõik valmis 2011. aasta novembris. Katselõigu rajamisel tegid koostööd erinevad osapooled - maanteeameti Põhja regioon, Eesti jäätmekäitlejate liit projekti „Jäätmete taaskasutusklaster" raames, Tallinna teede AS ja Tallinna tehnikaülikool.
Pideva jälgimise all
Taaskasutatud materjali tootis Eesti jäätmekäitlejate liidu liige ehitus-ja lammutusjäätmeid käitlev ettevõte ATI Grupp OÜ.
ATI Grupp OÜ-s on betoonkillustiku tootmine sertifitseeritud. See tähendab, et tootmise ajal teostatakse perioodilisi betoonkillustiku erinevate fraktsioonide tüübikatsetusi akrediteeritud laboris. Samas kontrollib tunnustatud asutus tootmisprotsessi, tootmisohjet ja sertifitseerimistingimuste täitmist. ATI Grupi sertifikaat on Eestis hetkel ainuke omataoline.
Tallinna tehnikaülikool teostab katselõigu seiret vähemalt 2014. aasta lõpuni.
Käesoleva aasta juuni lõpus paigaldati katselõigule mõõtejaam Percostation, mis võimaldab pidevalt jälgida dielektrilise läbitavuse kaudu aluse niiskuse sisaldust. Andmed mõõte jaamast jõuavad Tallinna tehnikaülikooli serverisse ja seejärel on neid võimalik juba analüüsida teedespetsialistidel. Lisaks toimuvad katselõigul perioodilsed kandevõime mõõtmised.
Taaskasutatud materjali, purustatud betooni, omadusi on uuritud Tallinna tehnikaülikoolis labori tingimustes, kuid katselõik peaks andma hea ülevaate, kuidas taaskasutatud materjal käitub looduslikes tingimustes, teekonstruktsioonis.
Norra eeskuju
Usun, et katselõigu rajamine ja seire andmed julgustavad teede ehituse ja rekonstrueerimisega tegelevaid institutsioone (riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja teede-ehituse ettevõtteid) julgemalt kasutama taaskasutatud materjale.
Minule teadaolevalt ei ole Eestis teist sellist tee-ehitusobjekti, mille rajamisel/rekonstrueerimisel oleks kasutatud taaskasutatud materjale.
Tänaseks on objektiga tutvumas käinud Malta delegatsioon ja külalised Hispaaniast.
2012. aasta mais tutvustas Eesti jäätmekäitlejate liit katselõigu rajamist, juba teostatud ja kavandatvaid uuringuid ka kolleegidele Norra maanteeametist. Norras on, sarnaselt teistele Põhjamaadele, jäätmete (sh. ehitus- ja lammutus jäätmete) taaskasutamine au sees ning Norra maanteeameti eestvedamisel on rajatud erinevatest taaskasutatud materjalidest katselõike.
