Tähtedeni tudengite kätetöö küll ei lenda, vaid jääb 600 km kõrgusel tiirlema ümber Maa. Üles lennutatakse ta järgmise aasta kevadel Euroopa kosmoseagentuuri raketiga Vega Prantsuse Guajaanast.

Keskus Tähe tänavas

Projekt algas nelja aasta eest.

Ideega tuli välja toonane Tartu Ülikooli doktorant Silver Lätt. Tuld võtsid sellest paljud, teiste seas ka Mart Noorma ülikooli kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühmast.

Algul tundus mõte tudengite enda satelliidist ja selle kosmosesse saatmisest utoopiana.

Samas ehitatakse neid mitmes ülikoolis üle maailma, kosmoses peaks seesuguseid olema poolsada. Vähemalt väidab nii satelliidi sidega tegelev Urmas Kvell, kes on nelja projektiaastaga jõudnud juba Tartu Ülikooli füüsika instituudi doktorandiks.

Oma panuse on andnud sadakond tudengit, kõigi nende nimed graveeritakse satelliidi küljele ja nii jõuavad needki kosmosesse.

Kolmanda aasta füüsikatudeng Agnes Vask on ettevõtmisele pühendanud poole õpinguajast. “Juba lapsena vaatasin sageli tähti taevas, mu vanaema ja vanaisa Helle ja Jaak Jaaniste olid astronoomid,” peab Vask oma huvi loomulikuks.

Neiu ülesandeks on tehiskaaslase osade testimine ja katsetamine laborites. Kasutusel on nii vibratsioonipingid kui ka vaakumkambrid, mis matkivad olukordi ja tingimusi, millesse aparaat võib sattuda.

Päikesepurje proovima

Nii üllatav, kui see ka ei näi, mahub kosmosesse lennutatav Eesti esimene satelliit peopesale ja kaalub kõigest ühe kilo.

Leivapätsist väiksemasse aparaati peab mahtuma omajagu keerukat tehnikat, et tagada ühendus Maaga ja siit tulevate käskluste täitmine.

Täita tuleb ka tähtis teaduslik ülesanne – testida täiesti uut tehnoloogiat, elektrilist päikesepurje, mis peaks andma satelliidile päikesetuule laetud osakeste tõukel hoogu.

“See on Soome teadlase Pekka Janhuneni välja mõeldud täiesti uus viis, kuidas kosmoses ringi liikuda,” märgib Kvell. Päikesetuuleks nimetatakse Päikeselt pidevalt välja paiskuvat prootonite ja elektronide voogu, mis põhjustab ka virmalisi ja magnettorme.

Kui Janhuneni idee töötab, võiksid kosmoselaevad edaspidi olla palju kergemad, kuna edasiliikumiseks ei pea nad Maalt siis enam suurtes kogustes kütust kaasa võtma.

Kvelli kinnitusel eristabki Eestis tehtut enamikust teistest tudengisatelliitidest palju põhjalikum lähenemine. “Oleme võimalikult vähe asju valmis osadena ostnud, eesmärk on olnud alamosad ise meisterdada,” märgib ta.

Tudengid on ka nuputanud, kuidas saaks kasutada autodes või mobiilides tarvitatavaid osi, proovida, millised neist võiksid kosmoses vastu pidada.

Niimoodi saab tõsiseltvõetava satelliidi ka palju odavamalt valmis ehitada.

100 000 eurot kilo

Eesti esimene satelliit läheb maksma u 100 000 eurot. Sellest 60 000 euro ringis kulub üleslennutamisele.

Suurimad toetajad on Euroopa kosmoseagentuur, Eesti riik ja Tartu Observatoorium. Tudengite toetajate nimekirja ülesloetlemine läheks liiga pikaks.

Stardist Prantsuse Guajaanas sõidab osa saama ka tudengeid, enamik neist jääb aga Tähe tänava majja, kuhu on seatud juhtimiskeskus.

Juba on asjaosalised aga täis indu hakata ehitama järgmist ja vägevamat satelliiti.

“Kindlasti lendaks see Maast veelgi kaugemale, sest 600 kilomeetrit ei ole ju teab mis suur kõrgus,” naerab Kvell.



EESTI TUDENGISATELLIIT

ESTCube-1

- ESTCube-1 on pikosatelliit, mis põhineb CubeSati standardil − mõeldud peamiselt tudengisatelliitide projektideks, et nende ehitamine ja üleslaskmine oleks odavam ja kättesaadavam.

- Kuupsatelliit (CubeSat) on 10 x 10 x 10cm kuubik, mille ruum-ala on 1 liiter ja mille kogumass ei tohi ületada 1,33 kg. Sellist satelliiti nimetatakse ka üheühikuliseks pikosatelliidiks.

- Projekt algas Tartu Ülikoolis 2008. a. Liitunud on Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Lennuakadeemia, Eesti Maaülikooli ja mitme välismaa ülikooli tudengid.

- Eesmärk on edendada tudengite kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi ja saata satelliit kosmosesse.

Allikas: ESTCube-1 kodulehekülg



KOMMENTAAR

Mart Noorma
Eesti tudengisatelliidi projekti akadeemiline nõustaja, TÜ füüsika instituudi dotsent ja Tartu Observatooriumi vanemteadur

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 on lisaks teadusele ka hariduslik programm.

Ligikaudu 80 üliõpilast Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Lennuakadeemiast, Eesti Maaülikoolist ning mitmest välisülikoolist saanud tipptasemel inseneripraktikat.

Oma kätega kosmoselaeva komponente ehitada tundus Eestis veel hiljuti täiesti uskumatu, kuid nüüd on see reaalsus. Mitukümmend kosmosetehnoloogilist diplomi- ja magistritööd ning kolm valmivat doktoritööd on selle tõestuseks.

Praegu on aga kõigi närvid äärmiselt pingul, sest tähtaeg on väga lähedal. Kuid ka kogemus pingeliste graafikutega hakkama saamisel on nende tulevase karjääri jaoks oluline.

Ma usun, et need noored jõuavad tulevikus Eesti majanduse ja teaduse edendamisel veel väga kaugele.

Ene Ergma
Riigikogu esimees, akadeemik

Tudengisatelliidi kosmosesse viimine 2013. aasta kevadel maksab umbes 5 eurosenti iga eestlase kohta. Need kulud kaetakse Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostööprogrammist.

Selle raha eest saab Eesti ligi sadakond noort inseneri ja teadlast, kellel silmad säravad ning kes on valmis katsetama uute ja keerukate projektidega.

Kõik tudengid ilmselt ei hakka pärast ülikooli lõpetamist kosmoseinsenerideks või -teadlasteks, kuid võimekaid elektroonikuid, füüsikuid ning tarkvaraarendajaid tahavad tööle väga paljud arendustööga tegelevad ettevõtted.

Juba praegu on mitmed satelliidiprojekti kogemusega tudengid asunud edukalt tööle Eesti ettevõtetesse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid