Ilmast ja põllust: tänavu võimutseb eestimaine sügistalv õige tormisel moel
Sügistalve iseloomustab püsimatu ilmastik; pehmevõitu tormised ilmad võivad üleöö vahelduda talvisematega, nagu need tänavu oktoobri lõpul novembri algul olidki. Ootamatu oli vast ligi nädala maas püsinud lumevaip päris kõva külmaga öösiti ja novembrikuus üle 5 kraadi soojaga päeviti. Vahetult pärast pakast näitas termomeeter vaatlusväljakul kuni 9 soojakraadi koguni. Sajupäevadest puudu pole, esimese nädalaga sellel kuul sadas juba poole kuunormi ulatuses - 42 mm - vihmana maha, oktoobris aga 114 mm, mis on kolmandiku võrra kõrgem kuunormist.
Viljandimaalt pärineb vanarahva ennustus - kui hingekuul (novembris) sajab vihma nii palju, et jõed ja ojad üle kallaste vett välja ajavad (nagu tänavu sügiselgi), saavat kõigil talvekuudel suurt sadu tulevat. Arvata, et ikka enamasti lumena nagu eelmistelgi talvedel.
Sademetega ollakse tänavu kimbus kogu Eestimaal, kus rohkem, kus vähem. Põllumeest huvitab peamiselt taimekasvuaegne (aprillist oktoobrini) ilmastiku olukord. Ilm kirjutab ette põllutööde korra ja suures osas otsustab saakide üle. Süüdistada põllumeest käpardlikkuses ja ärivaistu puudumises on ülekohtune. Kohalikud ilmavaatlejad - sademete hulga, temperatuuri jpm mõõtjad - pole mitte lihtsameelsed lollikesed oma algeliste mõõteriistadega, vaid sellel tööl asendamatud abimehed ükskõik millise riigi kohaliku looduse eripärade selgitamisel ja kaardistamisel.
Sooviks, et ka meil suhtutaks mõistvamalt vaatlusi tegeva abitööjõu vajadustesse. Kahju muidugi, et see töö on vabatahtlik ja huviliste ring pole eriti suur (nagu vabatahtlik tuletõrje). Kui raha ei saa, siis appi ei tule?!? Või kuidas? Nüüd selle aasta taimekasvuaegsete sademete juurde tagasi!
Jõgeva Ilmahuvikeskuse agrometeoroloogide kokkuvõtte järgi ületab sademete hulk Eestis paljude aastate keskmist taset. Pilt on piirkonniti väga ebaühtlane, seetõttu ka arvestuslik keskmine pole meile oluline. Lääne- ja Loode-Eestis on uputanud kogu suve ja see piirkond loetakse arvatavasti katastroofi alaks, 700-800mm sademeid seitsme kuuga on liig mis liig põllumajandusele. Kagu-Eestis on sademeid olnud kõige vähem, ca 400 mm; meil Edela-Eestis ca 600 mm ringis. Kõige kuivem kuu oli aprill, mõõdukad olid mai ja september.
Paljudel sajupäevadel jäime õnneks pilvemassiivide servadesse, sajud liikusid rohkem Kesk-Eestist üle. Päikest nägime aprillis-maisjuunis, veel juuliski. Edasi olid ülekaalus lauspilvitusega päevad. Aurumine maapinnalt oli vähene, mullad tahenesid aeglaselt ja kohati tekkis põldudel liigniiskust. Saagikoristus takerdus. Sügissadude tõttu on kohati kartulipõllud vee all. Aga see on juba kurjast! Koristame prügi, korrastame metsad - sai tehtud! Aga maale appi minna ei tule pähegi! Oleme aastatega mugavusriigiks muutunud; kui kombainiga põllule peale ei saa, siis ei saagi koristada. Oli ju ette näha, et ilm ei parane, kuhu jäi meie kodanikualgatus? Pean silmas liidreid, mitte põllumehi. Mingid arutelud kitsas ringis liikusid, kaugemale jäi jõudmata.
Mõtleme, kuidas veel hullemates ilmastikuoludes on sadu aastaid (minu enda kartulinoppimise kogemused ulatuvad juba üle seitsmekümne aasta taha - väikese plikana Saaremaal) kartulit käsitsi võetud.
Seda töövormi kasutatakse tänapäevalgi oma aiamaalapil. Tuli ka suurmajandites mitte väga kauges minevikus hädakorral välistööjõudu appi võtta, tasu saadi kartulites. Nüüd on varsti hinnad laes, importkartul võidutseb ja talumees maksab täitmata lepingute tõttu leppetrahve. Ühise nõu ja jõuga oleks ehk pooled sekeldused olemata jäänud.
Sademete rohkusest ehk veel nii palju, et ka taliviljadele napib seetõttu päikesevalgust ja madalamat õhutemperatuuri. Enne lumevaiba all jäämist on vaja teatavat karastumisperioodi. Vaatlusreidil pärast oktoobrilõpu lumekatte sulamist oli põldudel näha orase lehestiku vettimistunnuseid, hiljem ka (talinisul) alumiste lehtede hävimist. Praegune soojaperiood loodetavasti turgutab oraseid taastuma. Oht äkiliste külmalainete esinemiseks edaspidi on olemas. Tuule pöördumisel ida- või põhjakaarde võib mõne päevaga külma kohale tuua.
Norras, Rootsis, Soomes ja Loode- Venemaal on juba nädalaid pakasekraade esinenud, lumi ja lörtsisajud tuiskudega sealmail liiklust häirinud.
Esialgu pikemaid külmaaegu pole loota, soojemaid päevi toovad kaasa aktiivselt liikuma läinud madalrõhkkonnad Atlandilt. Ega enne tormid taltu, kui merevesi jahtub ja veidigi jääkirmet peale võtab. Temperatuuridest sel aastal veel kokkuvõtet ei saa teha, aeg-ajalt laekub soojakraade juurde. Öösel taevalaotuse selginemisel aga võib õhu jahtumine tekkida kiirelt - nii et ettevaatust teedel, musta jääd asfaldil ei saa välistada!
Põllumeestele tarka ja kannatlikku meelt!
