Näiteks lammastele on ette nähtud ute täiendav otsetoetus ja ute kasvatamise otsetoetus 18.41 eurot looma kohta aastas; veistele piima täiendav otsetoetus 0,022 eurot kilogrammi kohta, veise täiendav otsetoetus 87.80, ohustatud tõugu looma pidamise toetus eesti maatõigu veistele 196.21, piimasektori eritoetus 87.21 ja ammlehma toetus 78.83 eurot looma kohta aastas.

“Paljud karjamaad asuvad kahel pool teed. Suurulukeid, kes lõhuvad elektrikarjuse neli või viis traati ühe hoobiga, on palju. Elektrikaabli maantee alt läbi viimise hinnad algavad tellijaile aga 1300 eurost,” teab kitsekasvataja ja MTÜ Eesti Kitsekasvatajate Liit eestvedaja Mare omast kogemusest.

Tegelikult on kitsede karjatamise sobivaim viis võrkaiaga tarastamine, mitte elektrikarjus. Arvestades karjamaade pindala, on poolteise meetri kõrguse võrkaia ja postide soetamismaksumus suur. Seetõttu on aiad rajamata ja mitmed kitsepidajad karjatamistoetuse nõuete täitmise võimatuse tõttu sellest ilma. Kuna toetust ei saa, ei pea nad vajalikuks ka loomi registrisse kanda.