Vallavolikogu arutas Väike - Maarja valla ettepanekut

Volikogu koosolekul tutvustasid Toomas Uudeberg ja Arlet Palmiste Tamsalu - Türi kaheksat valda läbiva kergliiklustee arendamise plaane. Teega tegelemiseks on loodud MTÜ, mille koduleht varsti valmis saab.

Toomas Uudeberg ütles, et tegu on vana kitsarööpmelise raudtee tammiga, kus viimane rong sõitis 1973. aastal. Tema kinnitusel Tamsalu poolt on huvi olemas, eelmise talve matk viis Vajangule just nimetatud tee trassi mööda. Asjaga on tegeletud juba tükk aega, nüüd on aeg plaane ka lepinguga kinnitada. Arlet Palmiste kinnitas, et huvi tee vastu on suur. Peamiselt tahetakse sinna tuua loodusturistid, kellele kohalikud ettevõtjad saaksid oma teenuseid (toitlustamine, majutamine ...) müüa. Huvi on ka klubil Tartu Maraton, kes tahaks Kesk - Eestisse korralikku jalgrattamaratoni, mis võiks toimuda just samal trassil. Teele rajatakse ka tänaste RMK loodud puhkeplatside sarnased kohad, kus oleks võimalik puhata ja keha kinnitada. Tee arendamiseks kavatsetakse rahalisi vahendeid saada rahvusvahelistest ja riiklikestprogrammidest, palju saaks ära teha talgute ja tasuta panustamisega. Palmiste on trassi Türi - Vajangu ise jalgrattaga läbi sõitnud ja kinnitas, et see on praegu täiesti läbitav. Mõnes kohas on küll vaja liikuda kergliiklusteedel (Mäo), aga suuri investeeringuid tee rajamiseks pole plaanitud. Keerulisem on lugu Vajangu ja Tamsalu vahel.

Volikogu liige Marmelt Riibe küsis, kust võtavad tee arendajad raha, et tee jaoks vajalikud kinnnistud maha märkida ja omanikelt välja osta. Palmiste vastas, et niisugust kavatsust ei ole. Omanikega loodetakse kokku leppida maa kasutamise suhtes. Kohtades, kus omanikel on omad huvid, kavatsetakse tee viia nendest objektidest mööda, loomulikult maaomanikega kokkuleppeid saavutades.M.Riibe tundis ka huvi, kes hakkab loodava tee trassiga piirnevatelt kinnistutelt sinna tekkinud prahti koristama. Näiteks talvise matka järgselt pidi ta oma maalt korjama mitu kotitäit prügi. Palmiste vastas, et loomulikult on see korraldajate, mitte maaomaniku mure ja kuidas täpselt toimima hakatakse, selgub tegevuste käigus.

Repliigi korras arvas volikogu liige Vardo Arusaar, et ilmselt on korraldajad alahinnanud maaomanike vastuseisu ja soovitas ka teistes valdades sama probleemiga tegeleda. Palmiste vastas, et peale Tamsalu on kõigi teistega räägitud ja põhimõttelist vastuseisu pole olnud. Vallavolikogu aseesimees Rein Lall arvas, et Vajangu kandis tuleb tegijatel maaomanikuga tõsiseid probleeme. Heiki Hallik küsis, millistest programmidest võiks raha taodelda. Palmiste vastas, et üks koht on kindlasti Leader meede, aga ka ERDF ja teised.

Informatsioon võeti teadmiseks, Andrus Freientahal ütles, et lepinguga tuleb tööd teha, see läbi vaadata ja detsembris tehakse ka otsus.

Järgmise punktina arutati Väike - Maarja valla ühinemisettepanekut. A.Freienthal tutvustas volikogu liikmetele naabrite ettepanekut (vaata TA oktoobrinumbrist). Ta ütles, et ettepanekut arutas ka volikogu majanduskomisjoni ning volikogu eestseisuse ühine koosolek, mille otsuseid ta tutvustaks arutelu lõpuks, et volikogu mitte mõjutada.

Järgnenud arutelul sai esimesena sõna Marmelt Riibe: "Mina olen igal juhul praegu niisuguste stiihiate vastu. See on täiesti mõttetu tegevus niisuguste stiihiatega tegeleda üle Eestimaa. Ühed arendavad et paneme kokku ja ei pane kokku. Niimoodi lihtsalt raiskame aega ja see on mõtetu lollus. Tuleb ikkagi oodata ära, kuni töötatakse välja üleriigiline strateegia ja tehakse see asi ära nii nagu vaja on, mitte nii, et ühed susivad siin nurgas ja teised seal nurgas, lõpuks keskpõrandale kokku ja siis pole ikka midagi välja tulnud."

Vardo Arusaar:" Ma ka igati toetan härra Riibe seda mõtteavaldust, sest ilmselt lähiaastatel, nelja aasta jooksul, mis on siis omavalitsuste nende valimiste järgselt, korraldub see asi üleriiklikult ära ja kui ei korraldu siis vähemalt mina küll ei näe, et me suudaksime kokku leppida, kas tõmbekeskus on Tamsalu või Väike - Maarja. Kui rõhuasetus panna haridusküsimustele, see on nüüd minu isiklik arvamus, mitte hariduskomisjoni esimehe arvamus - Väike - Maarjal on terva rida tegemisi, mis nad peavad oma kooliga seal selgeks saama ja kokku omavahel leppima, nii et see on selles mõttes ka ennatlik."

Timo Tiisler:" Miks V-Maarja tehtud et­tepanek on jõudnud volikoguni peaaegu kuu aega hiljem? Ja teiseks, miks on V-Maarja volikogule antud info, et nagunii me ei jõua ühineda järgmisel aastal? „ A.Freienthal vastas, et ta ei saanud päris hästi aru. Timo Tiisler kordas küsimu­si. A.Freienthal vastas teise küsimuse kohta, et tema pole naabritega suhelnud ja seepärast ei oska ta midagi öelda, ametlikke dokumente volikogu poolt pole sellel teemal välja läinud. Esimese küsimuse kohta, et V- Maarja võib oma otsuseid teha millal iganes ja Tamsalus arutas dokumenti esmakordselt 13. no­vembril volikogu eestseisuse ja majan­duskomisjoni ühiskoosolek ja seoses sel­lega, et eestseisus ei pidanud vajalikuks panna täna päevakorda otsuse tegemist, vaid informatsiooni olukorra kohta, enne 13. polnudki midagi rääkida. Natuke konarlikult läks, aga tänaseks on info välja saadetud ja materjal pole kindlasti salajane. V.Arusaar täiendas, et Tamsalu vallavolikogu ei saa omale võtta mingit vastutust selle eest, mis on V- Maarja vo­likogu protokollis kirjas või ei ole. „See ei ole meie küsimus. Meie arutame oma probleeme. Otsus tehakse hiljem nagunii vastavalt juriidilistele protseduuridele..."

Järgnevalt sai sõna vallasekretär Elvi Astok, kes selgitas ühinemise korral vajalikke toiminguid ja juriidilisi protsesse.

"Haldusterritoriaalse korralduse muutmist sooviv volikogu esitab otsusena vormistatud ettepaneku teistele asjaomastele volikogudele.

Ettepaneku saanud volikogu esitab ettepaneku teinud volikogule kahe kuu jooksul ettepaneku saamisest arvates otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisest keeldumise otsus peab olema põhjendatud.

Kui mõni asjaomane volikogu ei nõustu haldusterritoriaalse korralduse muutmisega või peab küsimuste lahendatust ebapiisavaks, lõpetatakse vastav menetlus.

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisega nõustumisel tagab iga asjaomane valla- või linnavalitsus:

1) vajalike uuringute tegemise;2) läbirääkimiste protsessi läbipaistvuse ja avalikustamise;3) selle valla või linna elanike arvamuse väljaselgitamise.

Asjaomane volikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta pärast kõigi nimetatud küsimuste lahendamist.

Volikogu otsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlemise kohta avalikustatakse hiljemalt maavanemale esitamise päeval. Haldusterritoriaalse korralduse muutmisel esitatakse maavanemale volikogu otsus nõutava dokumentatsiooniga hiljemalt kuus kuud enne volikogu korraliste valimiste päeva. (seekord hiljemalt 20.04.2013)."

E.Astok arvas, et arvestades ajaressurssi ei ole võimalik kõiki vajalikke toiminguid õigeks ajaks ehk siis 20. aprilliks valmis saada. Ta tuletas meelde, et koostada tuleb ühinemisleping, mille tegemine kindlasti ei lähe libedalt. Ta tõi näiteks ka Tapa valla, kus tegeletakse ühinemisega juba maikuust alates ja pole eriti kuskile jõutud. Kõik ära teha saab vaid siis kui, kui tegutsetakse üksmeelselt ööd - päevad läbi.

A. Freientahal tõi näite kahe Tamsalu ühinemisest, kus volikogudes 2002 aasral rahulikult pandi paika eesmärgid ja tegeleti asjaga põhimõtteliselt kolm aastat. „Ilusti tormamata tehti uuringud, rahvahääletus ja 2005 aastaks oli asi paigas, viidi valimised läbi ja minu arvates oli see õige. Ma ei ütle, et nii alati peab nii tegema aga ka praegu on kohal inimesi, kes osalesid selles, tehti kõike rahulikult, tasakaalukalt, jõuti paika saada kokkulepped isegi tulevaste investeeringute, prioriteetide osas ja mulle tundus, et see kandis vilja. Oli niisugune rahulik, tormamata, mõistlik käitumine. Nüüd nagu vallasekretär ütles, et me oleme kooskõlas seadusega kohustatud kahe kuu jooksul andma oma seisukoha - kas see on jaatav või eitav, on volikogu otsustada ja detsembrikuu volikogu istungil tuleb see ära teha, täna pole see päevakorras. Nüüd tahaks kuulda volikogu liikmete käest maksimaalselt arvamusi, pärast seda on ettepanek, et komisjonide esimehed vajadusel kutsuvad kokku oma komisjonid, arutavad komisjonides, sinna on kaasatud ka inimesi väljastpoolt volikogu, siis tuleb see kõik kokku volikogusse ja me teeme otsuse, mis on vastuseks Väike - Maarja ettepanekule. Ja nüüd palun avaldage oma arvamusi."

Vardo Arusaar: "Kuulates vallasekretäri ülevaadet juriidilistest protseduuridest, mida tuleb ühinemisel teha, siis niivõrd vastutusrikkas valdkonnas peaks aega olema miinimum üks kalendriaasta, sest kõik tuleb ikkagi punkt - punktilt läbi arutada, kuna see mõjutab väga suurt hulka inimesi ja seda ei saa siin tõesti mõne kuuga teha, see oleks vastutustundetu."

Tiit Leemets" Aeg on seekord küll lühikene, aga kokkuvõttes on loogiline, et me ei pääse sellest, omaette küsimus on, kas meid hiljem veel tahetakse. Teine küsimus on see, et miks mitte Rakke vald kaasata, nad on väike vallakene ja jäävad sinna maakonna serva. Nii et seekord ehk ei jõua, aga tegelema peab ühinemisprobleemidega hakkama, Tamsalu jääb ka põhiteedest kõrvale, ainult raudtee on meie eelis, aga seal on ka niimoodi, et ainult hommikul - õhtul saab liikuma. Me oleme väga surutud seisus. Teiselt poolt hakkab meid suruma Haridusministeerium, kes on kindlalt võtnud suuna gümnaasiumide ühendamisele. Kardan, et mõne aasta pärast pole võimalik siin piirkonnas kolme gümnaasiumit pidada, ilmselt jääb piirkonda neist ainult üks. Tuleks hakata uuringuid ja ettevalmistusi tegema, et ühinemine 4 - 5 aasta pärast saaks läbi viia. „

Toivo Hallik:" Minu arvates peaks mõtlema laiemalt ja perspektiiviga. Regionaalminister on välja pakkunud kuus varianti alates üksikute valdade ühinemisest, siis on mulle meelde jäänud kihelkonnad ja maakonna tasemeni välja. Meie peaksime lähtuma sellest, mis on Tamsalu vallale tõmbekeskuseks. Minu arusaamise järgi on see Rakvere. Lähtudes tõmbekeskusest peaks olema tulevikus üks vald, mis haarab maakonna piire. See on minu arvamus."

Heiki Hallik: "Ma olen Toivo mõttearendusega nõus. Väike - Maarja meeste ees igal juhul müts maja ja tubli, et nad on teinud sammu ära, et teeme midagi. Samas olles vestelnud inimestega, siis on välja kujunenud see maakondlik lähenemine. Ka eelkõnelejad rääkisid, et meie demograafilist olukorda ja ressursse vaadates, lähenemine, et teeme väiksed vallad ei anna resultaati. Põhiküsimus on see, et kas omavalitsus kaob ära. Aga ma arvan, et omavalitsuse ja kodanikualgatuse - mtüde, kodanikeühenduste võimekus isamaa elu juhtida on olemas. Väikestes valdades see võimekus pigem lahjeneb. Aga see hirm, et maaelu sureb välja - see sõltub ikka nendest inimestest, kes seal elavad. Pooldan ka maakondlikku ja suuremat lähenemist."

Maire Tamm:" Sedasama mõtet tahan jagada, et Tamsalu jaoks ei ole V-Maarja tõmbekeskus ja vastupidi samuti., seepärast on meie ühinemine äärmiselt keeruline. "

Toomas Uudeberg:" Paar mõtet. Pannes täna kokku kahe omavalitsuse rahvaa­rvud või eelarved, see muljet avaldaks korra, aga see protsess on piisavalt kee­ruline, kogukonnad on erinevad, seda enam, et täna teeme me Pandivere piir­konnas koostööd nelja vallaga. Miks mitte teha nelja vallaga koos kas ühis­vald või mitte. Teine pool on, et mida aeg edasi, siis niisugune ühinemine jääks ajale jalgu. Ja kui rääkida tõmbekeskuste kontekstis, siis pole V-Maarja inimesel suurt siiapoole asja ja vastupidi. Meie inimeste tõmbekeskus number üks on Rakvere, siis edasi Tallinn ja Tartu. Tun­dub, et see vaheetapp pole sellise tempo juures eriti mõistlik."

A.Freienthal:" Ma vahepeal teeks väikse õienduse. Ma ei saanud algul aru, millest Timo rääkis, Ursula abiga sain lahti V-Maarja valla volikogu protokolli ja kas on tegemist protokolli selle osaga, kus Siret Kotka küsib Olev Liblikmannilt, kas ühinemisest on ka Tamsalu inimestega räägitud? Olev Livlikmann vastas, et eile nad kohtusid Toomas Uudebergiga, kelle isiklik seisukoht oli, et 2013 aasta valimisteks ilmselt ei jõua ühineda, reaalsem oleks 2017 aasta. Kas see koht?"

Timo Tiisler" Seda ma mõtlesin jah."

A.Freienthal:" Selle kohta ma ütleksin, et Eesti on demokraatlik riik ja kui ei ole protokollilised kohtumised, siis on igaühel õigus välja öelda oma isiklikke arvamusi ja selle eest ei karistata. Aga rõhutan - mina volikogu esimehena ei ole kohtunud, rääkinud ja volikogu pole ma esindanud."

Toomas Uudeberg: "Oligi selline olukord, et paluti aega ja ei olnud ju võimalik öelda, et ma teiega sellel teemal ei räägi, seda enam, et see oli 24. tund üldse teemast rääkida tõsiselt. V-Maarja inimesed tulid oma plaani tutvustama päev enne, mis volikogus plaanis on. Ma ei saanud sinna kätt ette panna ega kätt ära võtta, teise omavalitsuse territooriumil me ei korralda asju."

A.Freienthal:" Tutvustaksin teile majan­duskomisjoni ja eestseisuse ühiskoos­olekut, kus me teemat arutasime. Hille Ainsar, kes kahjuks täna puudub, tegi asjast üsna analüüsiva töö. Formuleeri­sime seisukohad, mis sellel koosolekul välja tulid.

Koosolek ei toetanud haridusterritoriaa­lse korralduse muutmist V-Maarja ja Tamsalu valla ühinemise teel järgneva­tel põhjustel:

- Vabariigi valitsuses pole hetkeseisuga selget seisukohta haldusreformi läbivii­misest.

- Regionaalminister on esitanud valitsu­sele kuus erinevat seisukohta haldusre­formi läbiviimiseks, nende tundmaõppi­misega ja oma seisukohtade kujundami­sega omavalitsused alles tegelevad.

- Tamsalu valla ja V-Maarja valla ühi­nemine oleks vahevariant, mis ei lahen­daks piirkonna probleeme.

-Tamsalu vallal oleks otstarbekas pida­da läbirääkimisi kõikide naabervalda­dega haldusterritoriaalse korralduse muutmise teemadel.

- V-Maarja pole Tamsalu jaoks tõmbe­keskus.

- Ajanappuse tõttu pole reaalne jõuda kahe omavalitsuse ühinemiseni 2013 aasta kohalike omavalitsuste valimis­teks.

Rõhutan et ühe ega ka kahe komisjoni seisukohad pole normatiivakt, need on ettepanekud volikogule. Normatiivakt on volikogu otsus võim määrus. Koha­liku ajalehe toimetaja külalisena soovib sõna võtta. Palun."

Ain Aasa:"Tahtsin täpsustada seda, et viibides ise V-Maarja volikogus siis täp­selt nii see ka oli, küsiti ja vastati ja tege­mist oli isikliku seisukohaga, protokollis on kõik õieti."

A.Freienthal:" Tänan, selles mõttes on korrektne, et protokollis on märgitud isiklik, mis võtab sealt ära juriidilise vas­tutuse.

V.Arusaar:" Ma küsin, Ain, kuidas sa ju­huslikult seal viibisid?"

Ain Aasa:" Sain teada, et niisugune kü­simus on päevakorras ( Virumaa Teataja: http://www.virumaateataja.ee/1018546/vaike-maarja-kaalub-tamsaluga-uhte-heitmist/) . Eeldasin, et see ka Tamsalu inimesi huvitab ja seepärast läksin koha­le."

A.Freienthal: „Ettepanek on lõpetada arutelu. Tänan."

Vallavolikogu liikmed fotodel ülal vasakult T.Tiisler, T.Hallik, M.Riibe, V.Simonlatser, T.Leemets, A.Freienthal, H.Hallik, M.Budrikas, M.Tamm, V.Arusaar. Kohal oli ka R.Lall (all).

Puudusid H.Ainsar, H.Pärna, M.Uudeküll, K.Uudeküll, K.Nurmsalu, P.Vipper.

Kirjutasin 7. päevakorrapunktist lühe­malt, 8. pikemalt, mõnes kohas olen vähemolulisi kohti lühendanud, jutumär­kides osades olen üritanud võimalikult adekvaatselt edastada väljavõtted dikto­fonilindistusest.

Ain Aasa