Vastajaid oli kokku 59, koostajad ei osalenud küsitluses.

Uuringu idee sain Tamsalu vallava­litsuses Toomas Uudebergi ja Elvi Astokiga vesteldes. Küsimustele sai vastata klõpsates vastusevariandile, lisaks oli mõne küsimuse juures või­malus ka vastust põhjendada.

Tulemused.

Kõigepealt küsimus, siis vastused ja numbrid.

1. Kas oktoobrikuu Tamsalu ajale­he numbris oli midagi, mis teile ei meeldinud (halvasti kirjutatud, eba­adekvaatne info, ei sobinud lehte)?

Vastajatest 51 vastasid „ei" (86%)

Põhjendused:

- Kõik oluline ja uudisväärtuslik oli kirjas. Vahel tuleb kirjavigu, kuid kellel ei juhtu.

- Loen ajalehest neid artikleid, mis mind huvitavad.

- Kõik oli väga normaalne, nagu ikka uudised kodukoha kohta

4 vastajat arvasid, „jah":

- Lugesin Vallavolikogu 17.10.2012 toimunud koosoleku protokolli ja hämmastas mind punkt nr 2. "Muu­deti Tamsalu valla põhimäärust." Polnud selgitatud, et mida muudeti ja kuidas muudeti. Mina kui arvuti kasutav inimene saan selle muu­datuse teada, aga kuidas saab selle teada mõni pensionär, kes elab kusa­gil külas. Muudatus ei puuduta küll konkreetselt vallaelanike eluolu, aga kui see oleks olnud tähtis punkt ja oleks elanikule teadmata jäänud, kas siis oleks volikogu esimees seda pi­kelmat kajastanud? Elanikud saavad tutvuda kõigi muudatustega ka val­lamajas, aga seal tavaliselt nendega tutvumas ju ei käida.

- Peale kirja toimetajalt, selle all see "kaardi" pilt paberlehes on täitsa ebakvaliteetne ja mõtetu, pigem jät­taks üldse välja.(ei loe veebis, seega ei oska annda hinnangut, veebi ver­sioonile, kuid vaevalt seal parem on.

-V-Maarja valla volikogu otsus ei ole Tamsalu ja V-Maarja ühinemisotsus. Artikkel oli poliitiliselt suunav ja Tamsalu rahvale kahjulikumas suu­nas. Kas Tamsalu ajaleht ei peaks olema nagu Tamsalu rahva poolt aga mitte Tamsalu staatuse hävitaja....ehk sii nsgu "Trooja Hobune" või kuidas...????

- Artiklite segane paigutus (ei ole lihtne jälgida), ei saa aru, kust üks lõpeb ja teine algab. Õigekirjavead. Ei meeldi, et ühes lehes kasutatakse nii palju eri kirjastiile.

3 „muu", (Ei olnud viimast numbrit lugenud)

1 ei täitnud seda lahtrit.

2. Kas loete Tamsalu ajalehte netist või vahel ka paberil?

34 vastajat loevad ainult paberlehte (57%), 4 netist, 21 loevad mõlemat,

3. Millistel teemadel võiks Tamsalu ajaleht rohkem, millest vähem kir­jutada?

Arvamusi:

- Vähem mingitest spordi tulemus­test ja aegadest jne. Rohkem kohali­ku elu uudistest, tuleviku plaanidest, muudatustest. Rohkem harivat infot elanikele! Kuhu ja kelle juurde mingi mure või probleemi korral pöörduda jne. Kuidas toimub nt sotsiaaltoetus­te taotlemine jne. Meelelahutusüri­tuste infot.

- Leian, et käsitletud teemade vahe­kord on rahuldav ning üldiselt võib ajalehega rahule jääda. Ühe või­malusena tooksin välja, et Tamsalu ajaleht võiks kirjutada ka rohkem persoonilugusid tublidest omakandi inimestest.

- Võiks rohkem küsitlusi teha, et mida inimesed ise Tamsalu elust arvavad. Mulle isiklikult ei meel­di vanu asju lehest lugeda. Näiteks sporditulemusi, mis oli mitukümend aastat tagasi. See on juba ajalugu, mitte aktuaalne teema

- Rohkem võiks ajalehele kaastööd teha valla ettevõtjad, rääkida oma töödest ja tegemistest ning samas ka teha ettepanekuid valla töö paremaks korraldamiseks. Võiks olla rubriik "Meie inimesed" näiteks , kes on meie vallavanem eraelus või tubli firmajuht Rein Lall aga samuti ka meie valla endised tublid inimesed, kus elavad, millega tegelevad

- Ajaloorubriike võiks rohkem olla, samuti mingisugune ristsõna vm mängu, mille lahendajate vahel võiks välja loosida pisikesed meened-au­hinnad.

- Võiks lasta lugejatel kirjutada. Näiteks üritustest, plaanidest jm tee­madel. See seob lugejaid, sest tut­vustatakse enda kirjutatut. Nagu oli näiteks paemuuseumist järjejutt, nii võiks olla järjejutte teistelgi teema­del. Koolidest võiks olla "lepinguga" reportereid, et kajastada koolielu. Elualasid on palju, millest kirjutada ja lugeda.

- Ehk võiks selliseid poliitilisi otsu­seid lahti kirjutada ja inimestele sele­tada millised on meie võimalused ja õigused. Seda võiks teha asjatundja aga mitte keegi pooletoobine ajakir­janik...

- Kuna Tamsalu leht on mõnele ai­nus loetav leht mis postkasti tuleb, siis võiks seal ka pisut meelelahutust olla. Ristsõnad, viktoriin, perenaise kööginurk, laste nurgake jmt.

- Tegelikult on oluline avada diskus­siooni sellest, mis on vallas see, mis teeb ta teistest eristuvaks. Leidke väljastpoolt tuntud inimesi ja laske ka nn "suuremaid " või üldhuvita­vaid teemasid lahti rääkida. See on ka kirjutajatele paras harjutus, et kui­das lihtsalt selgitada inimestele mõn­da teemat.

- Kas oleks võimalik teha veerud võis terve lehekülg, näiteks Vajangu kooli ja selle küla tegemistest. Sama Porkuni küla kohta ning Tamsalu kohta. Saaks teada ka nende tegemis­test. Muidu ei teagi, mis seal toimub

- Kõik, mis valla elu puudutab, on huvitav lugeda. Ei meeldi, kui keegi oma küla ,,musta pesu" tahab lehes laotama hakata...

23 vastajat jätsid selle lahtri tühjaks.

4. Kas Tamsalu ajalehes on piisavalt pilte?

30 vastajat arvasid, et pilte on piisa­valt, , 8 arvasid et võiks rohkem olla, 10 vastaja arvates peaks paberlehes olema piltide kvaliteet parem, 14 sel­lele küsimusele ei vastanud.

Mõned arvamused:

-Pilte võiks olla rohkem, need isegi kutsuksid artikleid lugema. Teek­sid ajalehe mõnusamaks. Võiks olla kohe Tamsalu valla looduspiltide­sari. Juurde paneks küsimuse, kus asub see koht, vaataks, kas ikka me tunneme oma valla loodust ja vaata­misväärsusi.

- Pilte jagub, ehk tulevikus tulevad ka värvilised pildid.

- Jah, on piisavalt. Paberlehes on aga nende kvaliteet üsna kehv, Internetist on parem vaadata

5. Koolipoisiskaalal millise hinde Tamsalu ajalehele annaksite?

2 vastajat paneksid 5, 28 (47%) vas­tajat paneksid „4", 26 (44%) vastajat „3", 1 vastaja „1", 1 jättis vastamata

6. Kas V-Maarja ettepanek Tamsalu vallaga ühinemise osas tuleks teie arvates vastu võtta?

18 inimest (31%) vastasid „jah",

- Tamsalu vallavalitsus ... vajaks värsket verd. Ühinemine annaks loo­detavasti uue ja tugevama valla, kus töötaksid pädevad inimesed.

- väikeste valdade aeg on möödas

- Kuna suurema eelarvega saaks tõesti rohkem tehtud ja see on ju alles kahe valla ühinemine, ega siis kohe kooli asukohta otsustama ei ha­kata. Arvan, et ainuke põhjus miks tamsalulased ei soovi väga ühine­da on seotud kooliga. Kardetakse, et gümnaasium läheb V-Maarjasse, kuid valla ühinemine ei tähenda, et kool kohe sinna läheb. Ja arvan veel, et Tamsalu vallavolikogu võiks anda valikuvõimaluse Tamsalu valla ela­nikele ehk lasta neil selle poolt või vastu hääletada. Nemad otsustaksid kas nad tahavad seda või ei.

- Me oleme üks piirkond, mille tõm­bekeskuseks suvisel tegusal ajal on Porkuni. Saab olema üks elanikkon­na arvukuselt tegus vald. Hariduse ja muude valdkondade probleemid la­henduvad. Uskuge mind. See, et osa ´´poliitikuid '' ja poliitika elluviijaid kõrvale jäävad, on karm tõde. Aruka­mad ruulivad.

- Ühiselt suudetakse rohkem

- Arvan, et siis lähevad valla asjad ja tegemised nii mõnegi kohapealt paremaks (perearstikeskus, sotsiaal­hoolekanne, korrakaitse, politsei töö vallas, vabatahtlik tuletõrje, jne.

- Tundub, et koos oleks suurem sü­nergia, samuti ideid ja jõudu nende teostamiseks.

- Kulude kokkuhoid muidugi esmalt. Samas usun, et ka ettevõtlus areneks ja ettevõtjad teeksid rohkem koos­tööd

- Ühele gümnaasium, teisele võim. Väike-Maarja vallal on tugevam haridusvõrgustik, koolides õpilaste tunnustamised kõik paigas ja korras. Õppekeskusest saaks gümnaasiu­mi õpilane endale valikainena võtta eriala, mis teeks temast rohkem kui teoreetiku ja pinginühkija. - Värsket verd ja uusi mõtteid on valitsemis­alasse alati vaja.

- Järele mõelda. Praegu tehtud ette­panek sisaldab mõlema valla kui riigi üldist häda. Lihtsam on alati mõelda kuidas kulusid kokku hoida. Mis on mõlema valla juures erakordne, kui­das tulusid suurendada on raskem ülesanne, mille lahendamine paistab mõlema valla valitsemises üle jõu käivat. Gümnaasiumide liitmine ei saa olla esmane põhjus. Arvestades Tamsalu võimalusi (Põhja-Eestis pole teist nii kompaktset tervisega tegelemise keskust, paiknemist ja raudteeühendust (kiirus ja kindlus) võiks see hirm olla Tamsalul väik­sem.

- ühinedes Väike-Maarjaga loodan,et ka Tamsalus hakkavad asjad edene­ma

24 (40%) „ei",

- Siiani on piisavalt hea olukord neil eraldi olles. Ei poolda absoluutselt

- Vallad võiksid teha koostööd aga ühinemine on natukene liiast, võttes arvesse kooli seisukohti.

- Siis koliks kõik vajalikud asutused Väike-Maarja. Gümnaasium kaoks ära ning kooli remondist polnud kasu, kui ainult põhikool jääb. Tam­salust läheksid veel rohkem inimesi ära. Kui inimesi jääb väheks võib bussi-ja rongiliiklus halveneda. Tam­salu sureks välja

- Ühinenud valdade kogemusest võib arvata, et Tamsalu jääks siis kind­lasti ääremaaks, Vajangust ja meie väikestest küladest rääkimata. Vo­likogus oleks ülekaal Väike-Maar­ja poolel ja nii ka olulised otsused saaks vastu võetud silmas pidades Väike-Maarja rahva huve. Ei tasu loota, et kui vallamaja asuks Väike-Maarjas siis Tamsalu Gümnaasium jääks, nagu oli valla ajalehes arvami­ne. Elu on vajadustepõhine ja oleks naiivne teisiti arvata. Tamsalu vald on seni ise hästi hakkama saanud, palju on investeeritud valla taristus­se, vallavalitsus on tublit tööd teinud ja volikogu on oma otsustes olnud õiglane. Kui ühineda, siis tulevikus vast Tapaga, sest Väike-Maarja ei ole kunagi Tamsalu jaoks tõmbekeskus olnud ega ka saa selleks juba halva liikluskorralduse tõttu

- Liialt tihti toimuvad kokku ja lah­ku liitmised. Tamsalu vald on saanud oma sihid ja tegutsemissuunad. Uued muudatused tekitavad tuuletõmbe­tunde. Ei pea nagu regi ühest tee ää­rest teise sõitma. Sõit võiks olla pi­kem, kauakestvam ja sirgjooneline. Olen harjunud kindla juhtimisega ja vallavanemaga.

-Selline ühinemine ei saa isegi arute­luks tulla , kuna need kaks komuuni on sisult ja teolt erinevad, mõlemal on oma infrastruktuur ja palju muud. Kui vallavanem ja teised ametni­kud tahavad enda kohti säilitada siis nüüd oleks viimane aeg midagi ette võtta, nii ajalehega kui ka ülejäänud V-Maarja rünnakuga...

-Vajangu on juba praegu Tamsalu valla ääremaa, mis siis saab, kui vallakeskuseks saab V-Maarja?Meie kandist ei ole praegu ega ole ka ku­nagi olnud mingit otse bussiühendust V-Vaarjaga.Praegune ühendus Tam­salu on väga hea, kuid V-Maarjas käia ümberistumistega ei ole mugav, eriti vanematel inimestel.Ja milleks raisati Tamsalu siis Gümnaasiumi remondiks nii palju raha ja energia kulu, kui nüüd muuta see nüüd põhi­kooliks? Sellele oleks tulnud ennem mõelda, nüüd on hilja.Ootame ära kohalike omavalitsuste valimised, eks siis paista, kuidas olukord kuju­neb

- Tundub, et aega ,,atra seada" jääb napiks ja ülepeakaele ei maksa rabe­leda. Ja kas kahe valla ühinemine on kasulikum? Ilus nimi oleks Pandive­re vald, aga teistel pole veel huvi tek­kinud (Rakke, Laekvere). Aga miks mitte arutada ühinemist hoopis Tapa vallaga? Selge on see, et Eesti on täis väikeseid valdu ja nii edasi toimeta­da pole mõtekas. Seega tulevikus ik­kagi ühineda!

- Liiga suur vald, Tamsalu jääks siis ääremaaks

17 (29%) vastasid „võib olla"

- Kui ühinemine on valla elanike seisukohast kasulik, siis tuleks ette­panek kindlasti vastu võtta. Kui aga Tamsalu valla elanikud seoses ühine­misega peavad mingis osas kannata­ma, siis mitte. Kindlasti tuleks otsust eelnevalt põhjalikult kaaluda, mis on ühinemise head ja halvad küljed. Eelkõige on oluline see, et oma valla elanike elu selle võrra keerulisemaks ei tehtaks.

- Ma ei ole pädev sellele küsimusele vastama, kuna puudub informatsioon kõikide aspektide kohta. Leian, et igal asjal on oma positiivsed ning negatiivsed küljed. Kindlasti tuleks kahe väikse valla liitmine rahalises mõttes kasuks mõlemale, kuid teki­taks palju segadust ning pingeid ela­nike hulgas. Kuna Tamsalu ning Väi­ke-Maarja vahel on pehmelt öeldes üsna nigel transpordiühendus, siis seda muutmata ei tasuks ühinemine kindlasti ära. Usun siiski, et tuleviku perspektiivis on ühinemine kasuli­kum, kuid kindlasti tuleb selleks teha mitmeid olulisi muudatusi tavapära­ses elus

- Ei oskagi hetkel seisukohta võtta, see tuli liiga äkki.

- Majanduslik analüüs, mida see ühinemine kummalegi vallale kaasa toob, kas on võimalik teatud kulude kokkuhoid, et mõlemad vallad jääk­sid võrdseks.

- Ühelt poolt on õigus Sven Kesleril, kes mainis, et tänapäeval on kõik ot­sused finantsilised. Kuid kui vaadata, siis näeb V-M valla ühinemisette­paneku taga paanikanooti. Eelkõige hirmu oma gümnaasiumi säilimise pärast. Tamsalu Gümnaasiumi õpi­laste arv on suurem, kool värskelt re­noveeritud, õppetulemised paremad, selles valguses jääks peale ilmselgelt Tamsalu Gümnaasium. Kuid V-M vallavolikogus on kahtlemata tuge­vad poliitikud ning on võimalik, et peale kohaliku omavalitsuse valimisi moodustab vallavolikogus suurema kaalu nn "Väike-Maarja erakond". Sel juhul on lihtsam mõjutada ot­suseid V-M gümnaasiumi säilimise kasuks. Nii et kui võtta ühinemist gümnaasiumi säilimise mätta otsast vaadatuna, siis venitaks selle otsuse­ga tõsti kuni 2017 aasta valimisteni

- Suures pildis tuleb haldusreform igal juhul ettevõtta. Samas on eraldi küsimus, kas sellise 1-2 valla liitmi­ne suures pildise efekti annab. Ilm­selt oleks ratsionaalsem uus omava­litsusüksus maakonna tasandil. Siis näeks suurt pilti ja ei tekiks seda kahe võrdse jagelemist. Tamsalu ja V-M puhul, on ilmselt see liitumine paratamatu, aga selgelt tuleks jagada mingis mõttes võrdselt ka teenused ja leppida kokku nende kasutamine. Kui lükata kõik üksused V-Maar­jasse ja Tamsalusse jääks vaid bus­sijaam, siis ei võida sellest Tamsalu midagi. Kooli tulevik on muidugi oluline, aga siin peaks ka praeguse valla siseselt mõistuspäraselt käi­tuma. Kui lapsi on vähe, siis tuleks kohe Vajangu kool sulgeda ja lapsed Tamsalussse tuua. 30 lapsega kooli hoidmine 10 km kaugusel on kaugel ratsionaalsusest. Lisaks reklaamida võimalusi suunal Ambla, Aravete, Järva-Jaani jne - kui praegu läheb üle poole valla eelarvest haridusku­ludeks, siis tuleks mõelda, kuidas see raha hästi ära kasutada. Buss hommi­kul ja õhtul käima? Õpilaskodu?

- Kui keskus jääks Tamsalu, muidu sureb päris välja.

- Kui selline saab olema riiklik po­liitika, siis selle vastu ei saa. Majan­damiskulud tulevad ju tõesti mõistli­kumad

7. Kas olete Tamsalu valla elanik?

45 vastajat on Tamsalu valla elani­kud, 11 on Tamsalus üles kasvanud, kuid praegu enam kohapeal ei ela, 3 pole Tamsalu elanikud.

8. Teie vanus

7 vastajat on vanuses kuni 19 a, 16 vanuses 20 - 30 a, 23 vastajat 31 - 50, 13 on vanemad kui 51 aastat.

Toimetajalt kokkuvõtteks:

Hirm, et olen tõesti midagi kapitaal­selt valesti teinud, sundis seda küsitlust Tamsalu Infolisti kaudu korraldama. Siinkohal tänu Katrin Uudeküllile, kes operatiivselt reageeris ja tehnilised küsi­mused lahendas. Väga suur tänu kõigile vastajatele, kes viitsisid ja reageerisid!

Küsitluses ei tohi näha seda, mida siin pole - mingit rahvaküsitluse aseai­net ega soovi kedagi mõjutada. Katse näitas, et väga lühikese aja jooksul on võimalik saada küllalt paljude inimeste asjalikke ja argumenteeritud arvamusi. Toon need teieni, lugege ja mõelge. Kü­sitluse ühinemisettepanekut kajastava osa vastused jäävad lihtsalt huvitavaks lugemiseks.

Tamsalu Ajalehe paremaks tegemine huvitab paljusid vastajaid. Minu jaoks oli üllatav, et paljud loevad lehte nii paberil kui netist - siin on põhjus ilm­selt fotode kvaliteedis, mis veebis on korralik, paberkandjal aga mitte. Roh­kem soovitakse persoonilugusid, erine­vaid lugusid firmadest, võimalustest ja muust. Miks seda kõike praegu lehes pole, on ilmselt lehetegija viga.

Tamsalu Ajaleht on valla volikogu ja vallavalitsuse häälekandja. Siinkohal on mul kahju, et väljaandjad ise nii vähe oma väljaandes sõna võtavad. Kirjuta­mine on teadagi raske, aga Rein Siku koolituselt meelde jäänud mõtet tahaks korrata: kui sa ise oma tegemistest ei kirjuta, siis ei tee seda ka keegi teine.

Kindlasti annab küsitlus võimaluse ko­duvalla lehte paremaks teha, mis oligi eesmärgiks.