Ligi kolmandik eestimaalastest ei tea, mis on inimõigused
Eesti inimõiguste 2012. aasta aruande põhjal on kõige paremini tuntud inimõigus õigus elule (92%), järgnevad õigus haridusele (87%) ja õigus võrdsusele seaduse ees (86%). Samas on eestlaste teadlikkus inimõigustest märkimisväärselt kõrgem kui mitte-eestlastel.
Inimõiguste Instituudi nõukogu liikme, riigikogulase Mart Nuti sõnul on madala teadlikkuse põhjusi mitu. "Esmalt tunnetavad inimesed eeskätt neid probleeme, mis puudutavad neid teravamalt,” rääkis Nutt. Ta tõi näitena sotsiaal-majanduslikud probleemid, mis on tingitud ebapiisavast sissetulekust ja elatustasemest. Mitte-eestlase puhul lisanduvad vähesest riigikeele oskusest tingitud probleemid.
Eesti elanike enamus on seisukohal, et Eestis inimõiguste rikkumisi ei esine, kinnitab uuring. 54% Eesti elanikest leiab, et meie riigis on inimõigustega kõik korras, kuid 29% arvab, et see nii ei ole. 17% küsimusele vastata ei oska.
"Need näitajad ei erine oluliselt teiste demokraatlike riikide omadest. Paraku ilmnes lisaküsimuste vastustest, et suur osa nendest, kes leiab, et Eestis ei ole inimõigustega kõik korras, ei ole kursis, mis on inimõigused ja peab inimõiguste rikkumiseks oma rasket majanduslikku olukorda (23% vastanutest),” selgitas Nutt.
Samuti peab osa siinsetest muukeelsetest inimestest eesti keele oskuse nõuet ja gümnaasiumide üle viimist 60% ulatuses eestikeelsele õppele inimõiguste rikkumiseks. "Ka siin ei ole üldjuhul siiski tegemist inimõiguste rikkumisega, vaid inimeste ebapiisav riigikeele tundmine võib tekitada tõrjutuse tunde,” selgitas Nutt.
Põhilisteks inimõigustega seotud probleemideks peavad Eesti elanikud naiste õiguste küsimust ning palgalõhet (8%) ja ebavõrdsust (8%). Võrdlemisi väike osa elanikest näeb probleeme sõnavabadusega (5%), seadustest kinnipidamise ja ebaõiglaste karistustega (5%), samuti diskrimineerimist töökohtadel (5%), kodakondsuse puudumist ja võimaluse puudumist käia valimistel (5%), laste õigusi (3%), vanuselist diskrimineerimist (3%), puuetega inimeste halba kohtlemist (2%).
Eesti inimõiguste 2012. aasta aruande jaoks küsitles Turu-uuringute AS Inimõiguste Instituudi tellimusel 15-74aastaseid Eesti elanikke, uuring viidi läbi omnibuss-meetodil tänavu augustis ning sellele oli 1001 vastajat.
