1904. aastal lõpetas ta Häädemeeste kihelkonnakooli. Jäädes kooli juurde kooliõpetaja abiliseks, valmistus ta iseõppimise teel saama õpetaja kutset. Eksternina sooritas ta õpetaja kutseeksami Haapsalus ja talle anti Eesti kubermangu rahvakoolide direktorilt vastav tunnistus. 1930. aastal sai ta kutsetunnistuse Viljandis, see andis õiguse töötada ühistel alustel Õpetajate seminari lõpetajatega.

1907. a määrati Elisabet Laredei Häädemeeste kihelkonnakooli abiõpetajaks. 1910. aastal viidi ta üle õpetajaks Velise valla abikooli Läänemaal. 1. septembrist 1919 sai temast Häädemeeste kõrgema rahvakooli õpetaja, sellele kohale valiti ta vallanõukogu poolt. Pärast nimetati see kool Häädemeeste 6klassiliseks algkooliks. Elisabet Laredei töötas aastatel 1941-1945 Häädemeeste kooli juhatajana, hiljem õpetajana kuni 1953. aasta kevadeni.

Vallavolikogu soovil hakkas Elisabet Laredei Häädemeeste kodutütarde rühmavanemaks, kellena ta tegutses aastatel 1935-1940.

Ta oli naiskodukaitse liige. Tema kooliväliseks tööks oli kümme aastat juhatada Häädemeeste Noorsoo Ühingu raamatukogu. Ta oli Laulu- Mänguselts „Vivo" liige. Enda kohta on ta kirjutanud: „Eesti ja vene keelt loen, kirjutan ja kõnelen hästi. Saksa keelt loen, kirjutan, aga kõnelen puudulikult."

Elisabet Laredei võitles selle eest, et Häädemeeste kool kasvaks keskkooliks. Lastevanemate komitee liikmena on ta kirjutanud Eesti NSV Haridusministrile palve, kus ta seletab keskkooli ja uue koolimaja vajadust siinsetele õpilastele. Lõik sellest palvest „ ... Siia Häädemeestele on vaja kõrgemat kooli. Seda soovib terve Häädemeeste rahvas ja ümbruskond ja ka mina, sest olen töötanud koolis 46 aastat, sellest ajast 36 aastat Häädemeestel, kooli tegevus ja tema käekäik on mul südames ja hinge kasvanud."

Palve oli kirjutatud 1956. aastal ja juba 1958. aastal hakkas siinne kool keskkooliks kasvama. Elisabet Laredei koos abikaasa Peetriga kasvatasid ja koolitasid 3 kasulast, mis ei olnud mitte kerge töö.

Elisabet Laredei suri 1978. aastal. Ta on maetud Häädemeeste õigeusu kalmistule oma vanemate, abikaasa ja kasutütrega ühisele hauaplatsile.