Enim lahkub elanikke väikelinnadest

Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) lõplikel andmetel loendati Eestis 1 294 455 püsivalt elavat inimest, teatab Statistikaamet. Loenduse tulemused näitavad, et jätkub elanikkonna koondumine suuremate linnade ümbrusesse.

Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud, rahvaloendusega on Eesti elanikkond kahanenud 75 597 inimese ehk 5,5% võrra. Maakondadest on suurenenud vaid Harjumaa ja Tartumaa elanike arv.

"Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud," ütles 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617).

Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le).

Eesti linnadest (v.a vallasisesed linnad) on elanikkond loendustevahelisel ajal suurenenud vaid kolmes: Sauel (11,2%), Maardus (4,7%) ja Keilas (4%). Ülejäänud linnades on elanikkond vähenenud.

Võrreldes 2000. aastaga on rahvaarv enim vähenenud väiksemates linnades.

Linnad	2000	2011	2011–2000 (muutus)	%
Saue	4958	5514	556	11,2
Maardu	16 738	17 524	786	4,7
Keila	9388	9763	375	4
Tallinn	400 378	393 222	–7156	–1,8
Sindi	4179	4076	–103	–2,5
Tartu	101 169	97 600	–3569	–3,5
Paldiski	4248	4085	–163	–3,8
Elva	6020	5607	–413	–6,9
Rakvere	17 097	15 264	–1833	–10,7
Põlva	6467	5767	–700	–10,8
Kuressaare	14 925	13 166	–1759	–11,8
Narva-Jõesuu	2983	2632	–351	–11,8
Kunda	3899	3422	–477	–12,2
Pärnu	45 500	39 728	–5772	–12,7
Põltsamaa	4849	4188	–661	–13,6
Jõgeva	6420	5501	–919	–14,3
Valga	14 323	12 261	–2062	–14,4
Narva	68 680	58 663	–10 017	–14,6
Paide	9642	8228	–1414	–14,7
Tõrva	3201	2729	–472	–14,7
Võru	14 879	12 667	–2212	–14,9
Haapsalu	12 054	10 251	–1803	–15
Viljandi	20 756	17 473	–3283	–15,8
Sillamäe	17 199	14 252	–2947	–17,1
Võhma	1596	1314	–282	–17,7
Kärdla	3773	3050	–723	–19,2
Loksa	3494	2759	–735	–21
Kohtla-Järve	47 679	37 201	–10478	–22
Mustvee	1753	1358	–395	–22,5
Kiviõli	7405	5634	–1771	–23,9
Mõisaküla	1165	825	–340	–29,2
Kallaste	1211	852	–359	–29,6
Püssi	1872	1083	–789	–42,1

Linna- ja maaelanike osatähtsus pole loendustevahelisel ajal eriti muutunud. Linnalistes asulates (sh linnad, vallasisesed linnad ja alevid) elab 2011. aasta andmetel 67,9% rahvastikust. 2000. aastal elas linnalistes asulates 69,2% Eesti elanikest.

Eesti 4438 külast on üle 1000 elanikuga 12 ja 100-999 elanikuga 645. Enamikus küladest (3781) elab alla 100 inimese, kusjuures 327 külas elas püsivalt alla kolme elaniku. 102 külas ei loendatud ühtegi püsielanikku.

Linnalähedastesse piirkondadesse on tekkinud suurkülad. Suurima rahvaarvuga külad on Peetri - 4435 (Harjumaa), Muraste -1698 (Harjumaa), Randvere - 1690 (Harjumaa), Vahi - 1620 (Tartumaa ), Alliku - 1575 (Harjumaa), Tammiste - 1562 (Pärnumaa), Pärnamäe - 1556 (Harjumaa), Lohkva - 1288 (Tartumaa), Püünsi - 1256 (Harjumaa) ja Papsaare - 1028 (Pärnumaa).