Nutitelefonidele mõeldud rakendus teeb elu väidetavalt väga lihtsaks. Esmalt annab see kaar­dil kohad, kus parajas mõõdus kuuski kasvab, teiseks juhatab teed ning kolmandaks laseb sealsamas paigas kuuse eest ka maksta.

On see tõesti nii lihtne? Rakenduse testimiseks valisin paiga Järvakandi lähedal – nagunii oli sinnapoole asja.

Kuusekohti leidub üksjagu ka Tallinna ümbruses, aga on avalik saladus, et sealtkandist ilusa puu leidmiseks peab olema palju õnne ja veel midagi.

Lubadused ununevad

Kaardirakendus näitaski teekonna Tallinnast alates ilusti kätte – kuigi Maalehe inimestel pole Rap­lasse ja Järvakanti jõudmiseks mingit kaarti tarvis – ning arvutas lahkelt välja ka aja, mil peaksime kuuseni jõudma.

Raskused algasid kohas, kus juhiste järgi pidanuks metsa keerama. Ilmselt soojal ajal planeeritud teekond ei arvestanud lumeolusid, kuuskedeni kulgev metsatee oli aga paksult hanges. Võimalik, et suvel on see tõesti autoga läbitav, kuid praegu sobinuks pigem laiad suusad.

Muidugi, kui lumekindlais rõivais pere läheb ekstra kuuse järele, ei pruugi metsaretk neid üldse eksitada, vaat et teeb veel meele rõõmsamaks.

Kuna aga sel korral ei soovinud keegi kahlata 2,3 km läbi lume ning teist sama palju tagasi, sikutasin samas kraavipervel pisut üht vildakat kuuske. Kuna see oli ikka väga vildakas, võtsin lähedusest uue sihtkoha.

Mobiilirakendus ei juhata teed siiski otse jõulupuuni, vaid paigani, kus sobivaid puid leidub. Seepärast praakisin Kehtna vallas välja koha, kus kirjeldus ütles, et “koordinaatidega märgitud alal leidub jõulukuuski”.

Niisugune juhis peidab endas ilmselget viidet rohkele lumes ukerdamisele. Pealegi olen küllalt olnud tunnistajaks olukorrale, kus kodus lepitakse kokku, et aega ei raisata, võetakse esimene sobiva pikkusega kuusk, ja kõik.

Hiljem metsas ei tehta sellest enam juttugi, joostakse puu juurest teiseni – küll on üks kõver, teine alt hõre ja kolmandal latv imelik.

Uueks sihtkohaks valisin paiga peale Järvakandit, selle kohta öeldi selgelt, et sobivad kuused kasvavad elektriliini all maantee ääres ja et sinna sõiduks kulub neli minutit.

Umbes nii ka läks ja elektriliini alla jõudsime kaardi juhatusel tõepoolest.

Üle sügava kraavi viis paarist palgijupist purre, mille kipakad kohad lume all peidus. Oli vaid vedamise küsimus, et keegi sealt läbi ei kukkunud.

Kuuski oli, mände ja kadakaid samuti. Kõik kenasti paksu lume all lookas.

“Seda ärge võtke, see on kole,” juhendas autojuht maan­teelt. Reieni lumme hüpata ta ei soovinud, kuid oma osa andis koos fotograafiga ausalt.

Üldse käitusid mõlemad nagu jõulukuuse järel läinud eesti mehed alati: “See on väike, see vahepealt hõre, sel on imelikult pikad oksad ja teine külg paljas, see on pikk, see on kadakas!”

Ühesõnaga, esimese sobiva leidmisega läks aega, kuid vähemalt oli, mille vahel valida.

Pole midagi lihtsamat

Kuna liinidealust tuleb nagunii puhastada, on muidugi tore, kui inimesed kaasa aitavad ning veel selle eest ka maksavad. Ühtlasi on väga hea tunne minna kuuse järele ausalt, hämaras hiilimata, ning selle võimaluse RMK juba aastaid on ka andnud.

Varasemalt on maksmist puudutav osa pisut segaseks jäänud, kuigi hinnad olid ennegi kenasti välja toodud ning võimalus läbi internetipanga maksta olemas. Raske oli aga enne metsa minekut öelda, kui pika puu ma lõpuks koju toon.

Nüüd saab mobiilitsi maksta otse metsast. Hinnad on järgmised: kuni meetrine kuusk 3, kuni kahemeetrine 8 ja kuni kolmemeetrine 13 eurot.

Kui lumekuhila alt õnnestus lõpuks leida ja maha saagida üks kahar kuusepoiss, asusin kohe maksma.

Valisin telefonil ikooni “Tasumine”, sealt edasi kuuse mõõdu ning vajutasin etteantud kohas “Helista”.

Sealt anti mulle teada, et olen maksnud kolm eurot meetrise kuusepuu eest ning sooviti viisakalt ilusat jõuluaega. Kohe saabus ka tehingut kinnitav sõnum koos kuuseabi telefoninumbriga.

Võib ju võtta ka plastkuuse

Järelduseks seega, et mobiili abil kuuse järele minna on mõistlik tegu. Kui asjaga väga viimasele minutile ei jää ning teised pole parimaid puid endale tassinud.RMK rakendusse on kantud üle Eesti 145 kuusekohta, neid näeb ka RMK kodulehelt.

Iga tare taga kuusekohta pole, enamasti tuleb ikka sõit ette võtta. Aga kes üldse ei taha vaeva näha, võib ju endale plastkuuse osta.


Kas inimesed tahavad ise riigimetsast kuuske tuua?

Toomas Väät

RMK metsa­kasvatuse pea­spetsialist

Inimeste huvi metsast kuuse toomise vastu on väga suur. Meile teeb see ainult rõõmu. Eelmisel aastal toodi riigimetsast 7000 jõulukuuske, ning kuna enamasti mindi mitmekesi, oli rahvast liikumas palju.

Mobiilirakenduses ja RMK kodulehel toodud kaart näitab kätte vaid 145 kohta, mis peaksid olema üsna kergesti ligipääsetavad. Jõulukuuse toomiseks on avatud aga kogu riigimets, välja arvatud kaitsealad.

Mobiilirakenduse abil on väga lihtne ka kuuse eest maksta, piisab ühest kõnest.

Eelmiste aastate kogemus näitab, et inimestele väga meeldib minna kuuse järele lubatud kohta – ei pea muretsema, et ollakse vales kohas ja tehakse valet asja. Ja kui nii palju ausaid inimesi metsas on, ei lase see rahulikult toimetada neil, kes paha peal väljas.

Küsimuste korral saab abi kuuseabi telefonilt 676 7500. Juba praegu tuleb sinna palju kõnesid ja küsitakse ka, et olen kaardi järgi õiges kohas, aga kus on kuusk?

Siin tuleb teada, et kuusekohad on tähistatud ja kirjeldatud meie metsnike poolt ning kaardil olev märk juhatab tõesti kuusekohani, mitte konkreetse kuuseni.

Meie ootame kõiki metsa loodust nautima ja jõulupuud tooma!