"Põhjuseks võib olla see, et Võrtsjärves on tindi arvukus langenud ajaloolise miinimumini,“ rääkis Ginter. "Kuid just tinti peetakse oma saleda keha tõttu kohamaimudele sobivaks saakkalaks ajal, kui maim vahetab zooplanktonitoidu kalatoidu vastu.“ Viimased uuringud koha noorjärkude kohta viidi läbi ligi 60 aastat tagasi, mistõttu oli vajadus uute uuringute järele, sest järved on olnud pidevas muutumises.

Uuringu tulemusel saadi uut infot koha toitumise ja kasvu kohta erineva toitelisuse ja toiduressurssidega Peipsis ja Võrtsjärves. "Selgus, et ka kohamaimude toitumine nendes järvedes on erinev.“ Koha läheb kalatoidule hiljem – enam ei toimu see esimesel elusuvel, sest tinti pole, aga teised noorkalad on kohamaimude jaoks liiga suured. „Siiski suudab koha muutunud tingimustes, so pehmemate talvedega, talve üle elada,“ ütles Ginter. "Koha potentsiaalseteks saakkaladeks on nüüd kiisk ja särg, kes on sama pikad kui koha ise.“ Seega lubavad uuringud järeldada, et eutrofeerumine ja kliima muutused on põhjustanud muutusi toiduressurssides ning seeläbi mõjutanud noorkohade toitumist ja kasvu.

Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse vanemteadurid dr. Külli Kangur ja dr. Andu Kangur ning teadur dr. Peeter Kangur. Doktoritöö oponent on dr. Jiří Peterka (Institute of Hydrobiology, Biology Centre AS CR v.v.i, Czech Republic).