Aga seda lähemal nad spordikuulsusele olid ja seda kiiremini jõudis nendeni hõbedane olümpiamedal, mida sportlane kõigil vaadata, katsuda ja soovi korral kaelagi riputada lubas. Alustuseks rääkis Heiki Nabi sellest, kuidas sai alguse tema sportlastee.

Väikesest Hiiumaa külast pärit poisina meeldis talle juba varases nooruses sporti teha, alustades kergejõustikust ja lõpetades pallimängudega. Ka maadlusega tegi ta tutvust juba Hiiumaal, aga tõsisemalt hakkas treenima Audentese Spordigümnaasiumis, kuhu ta tänu treener Tiit Madalvee soovitusele õppima läks. Seal asus ta tegelema vabamaadlusega, mis talle väga meeldima hakkas ning võitegi tõi. Pärast vabamaadluse treeninggruppide likvideerimist pidi ta aga tegema otsuse, kas üle minna kreeka-rooma maadlusesse või jätkata hoopis teises koolis. Nabi otsustas esimese valiku kasuks, mis on ka ennast õigustanud. Lisaks oma sporditee algusele rääkis olümpiahõbe ka erinevatest võistlustest, missuguseid saavutusi senise karjääri jooksul olnud, vabamaadluse ja kreeka-rooma maadluse erinevusest ja muidugi kõige tähtsamast - Londoni olümpiast.

Pärast sisukat juttu ja küsimustele vastamist tuli autogrammide jagamise aeg. Kuulsa sportlase autogrammi sai iga soovija olümpiasangari fotoga postkaardile. Aga oli ka neid õpilasi, kes olid autogrammi jaoks ettenägelikult kaasa võtnud spordiraamatu.

Kehalise kasvatuse õpetajad näitasid seejärel külalistele ka spordihoone maadlussaali, mille kohta Heiki Nabil oli vaid kiidusõnu. Ta leidis, et Väike- Maarjas on maadlustreeninguteks väga head tingimused. Spordihoone maadlussaali seinale jättis ta aga autogrammi, mis jääb innustama noori, kes seal treenimas käivad.

Thomas Tammus gümnaasiumi 11. klassi õpilane