Kui mõned minutid enne avamist sahvrisse sisse astun, hakkab silma ter­ve rida abitöölisteks kehastunud endise perefirma tippspetsialiste. Maarika Tali sätib leibu ja kooke vitriini, Heiki Hallik käib tähtsa näoga mööda ruume ja an­nab kõva häälega selgitusi, kuhu mis­ki asi tuleb panna, Anne Hallik lõikab kooke pakenditesse nii usinasti, et isegi tervitusele vastab napilt. Toivo Hallik ei luba ennast abitööliseks kutsuda ja nõuab nimetust nõunik. Kui pakun tema staaži arvestades lisandit vanem -, on ta sellega nõus. Niisiis vanemnõu­nik Toivo on väsinud, sest terve rida toimetamisi tuli enne avamist ära teha ja nüüd on ta ennast pühendanud kohe-kohe saabuvate külaliste ja klientide infoga varustamisele. Ringi sebivad veel teisedki mulle tuntud ja ka tund­matud näod. Rahuliku moega, üksnes nappe selgitusi jagades vaatas kogu asja pealt Rando Hallik, uue firma tegevjuht, kes on ka Rakveres ainukese pitsakohviku eesotsas.

Kui kell kukkus, astusidki uksest sisse esimesed kunded, keda kättpidi tervi­tati. Teiste seas ka Virumaa Teataja ras­kekahurvägi Aarne Mäe ja Andres Pul­veri isikutes. Aarne kukkus kähku pilte klõpsima ja Toivolt infot välja pressima, teised uurisid tooteid, Maarika pakkus kõigile väga maitsvaid saiakesi.

Kui olukord natuke rahunes, oli aega ka juttu rääkida.

Toivo ütles et endise firmaga on otsad kokku sõlmitud, emotsioonid möödu­nud ja nüüd võib rahulikult tagasi vaa­data.

1992 aastal läks ta EPT-st hea palga ja ametiauto pealt poole väiksema pal­gaga alevivanema kohale, sest „aeg oli niisugune", nõudis tegutsejaid etteotsa. Uues ametis sai ta ringi rännata ja koo­litusi läbida. Ühel hetkel tuli mõte, et kui alustaks millegagi, mida inimesed iga päev vajavad - leivaküpsetamise­ga. Küsimusele, miks poliitiku amet ei meeldinud, vastas Toivo peale järelmõtlemist, et küllap vajab see amet teistsuguseid isiksuseomadusi, pakse­mat nahka.

Alustati koos Annega täielikust nul­list, polnud ei teadmisi, vahendeid ega eriti rahagi. Aga tahtmine oli. Ja see oli määrav, leiti vajalikud inimesed, kes oskusteabega aitasid ja endistes sauna ruumides alustati 1993 aastal nelja töö­tajaga. Anne Hallik on meenutanud: "Meil on olnud alati tugev ja kokkuhoidev pere ja firma töösse kaasasime oma lapsed Heiki, Marika ja Kaja. Pere koostööst tekkis sünergia."

1997. aastaks kasvas kuu käive 0,5 mil­jonile kroonile ja kolm aastat hiljem miljonile.

Toivo Hallik usaldas perefirma juhti­mise poeg Heikile ajal, kui Eesti paga­ritööstuses muutus konkurents järjest tihedamaks ja firma arendamiseks tuli teha suuri kapitalimahutusi ning tõhu­sat tootearendustööd.

Firma arengus on olnud mitu murde­punkti. Üks neist oli 1999. aastal, kui tuli otsustada, kas jääda lokaalseks pagaritöökojaks või laieneda oma too­danguga üle Eesti. Otsustati viimase võimaluse kasuks, see aga tingis uute põhimõtteliste otsuste langetamise va­jalikkuse. Laienemine ja tootmismahtu­de suurendamine nõuab teadagi raha ja et uusi kapitalimahutusi teha, loovu­tati 2001. aastal ASi Hallik aktsiate kontrollpakk.

"Olime paljudest praegustest suur­konkurentidest viletsamas seisus, sest nemad said erastamise järel üldjuhul enda valdusse ka juba olemasolevad tootmisbaasid, tehnika jmt," ütles te­gevjuht Heiki Hallik. "Pidime omal jõul teistele järele jõudma."

2002. aastal loodi kaubamärk Hagar, mis sai tuntuks ja võitis tarbijate poo­lehoiu. Nimi Hagar on tuletatud pe­rekonnanimest Hallik ja sõnast pagar. Viikingitega, nagu üldiselt kiputakse arvama, ei ole nimel midagi ühist. Kau­bamärgi loomine osutus vajalikuks, et eristuda teistest tootjatest, sest kinnis­tuda jõudnud kaubamärgil on määrav roll tarbija ostuotsustes. Uue kauba­märgi all mõeldi välja ja hakati tootma hulka uudistooteid, näiteks „Lahja ko­hupiimakook", Rukki Ruut, Leivake, Kaera-Jaan ja teised.

2005. aastal tegi AS Hallik 40 miljoni krooni suuruse investeeringu, ostes pankrotipesast Tapa leivatehase, mis hakkas toodangut andma 2006. aastal. Tapa tehases toodetud koorikleivad võttis tarbija hästi vastu. 2009. aastal saadeti esimene partii ASi Hallik koo­rikleibu Rootsi. Euroturule minnes tuli hakata mõtlema realiseerimisaja piken­damisele, pooltoodete või külmutatud toodete valmistamisele.

2010. aaastal omandas investeerimisfirma Masa Capital Partners OÜ 71,2 % AS Hallik aktsiatest 4,5 miljoni krooni eest. Investeeringust saadud raha kasutati ekspordimahtude suurendamiseks ja investeeringuteks ning kasvamiseks ka siseturul.

2012. aasta kevadel otsustas aktsiate ena­musosanik vahetada välja tegevjuhi ja sealt tulenenud protsess lõppes juunis kõigi AS Hallik aktsiate müügiga.

Toivo märkis kiretult, et ehk oleks müügiotsuse pidanud tegema va­rem. Ekspordi laienemine nõudis üha rohkem raha ja näiteks Rootsi suunal tegutsemiseks oleks olnud vaja oma külmhoone ehitamist. Maarika lisas, et perefirma väärtused - koos tegutsemi­se sünergia ja traditsioonid - lahjenesid üha laienevas tootmises ja uute inimes­te lisandudes tuli igaühel keskenduda oma rollile ahelas, nii et üksteist enam päevade kaupa ei nähtudki.

Ei saa jätta märkimata, et ilma AS Hal­lik toodeteta ei möödunud naljalt üks­ki viimaste aastate Tamsalu suurem üritus. Firma toetas jõuliselt ka sporti - saalihokit, suusatamist, kergejõustik­ku, võrkpalli. Endises Hagari Pizza­kohvikus korraldati muusikute esine­misi, rääkimata sellest et pere liikmed leidsid aega väga mitmesugustes üri­tustes ka isiklikult kaasa lüüa.

Läbirääkimised lõpliku aktsiate müü­gi üle olid pingelised ja vaevalt, et toi­munu ainult positiivsetes meeleoludes kulges.

Aga täna on see kõik unustatud. Heiki sõnul toimetatakse Rakveres Kukekü­las juba maikuust alates. Kogu tootmise nullist ülesehitamine on muidugi prae­gu tunduvalt kergem kui kaksküm­mend aastat tagasi. Rando lisas, et Rak­veres on ka kogu asjaajamine kordades lihtsam. Näiteks suurte mitmetonniste küpsetusahjude sissetõstmiseks tarvit­ses ainult helistada ja kraana oli veerand tunni pärast kohal. Sama on kõige muuga - piisab telefonikõnest, tullakse, mõõdetakse ja asjad toimuvad kiiresti.

Tamsalus oli hoopis keerulisem, ise pi­did mõõtma, arvama ja logistika võttis rohkem aega. Toivo lisas, et ehkki aas­tad on kätes jõunäitajaid vähendanud, aitab ta kõikjal, kus abi vaja. Heikiga koos panid nad paigale radiaatorid ja on teinud palju teisigi jõukohaseid töid. Aga on ka midagi, mis aastate kuludes ei vähene - teadmised ja kogemused mida vanemnõunikul jagada palju.

Tamsalu on aastaid ajanud ettevõtluse asja, hulk inimesi on koolitatud, oma­jagu neist ka tegutsevad või plaanivad alustada. Hallikute perefirma näitel oleks võimalik üles ehitada terve ette­võtluskursus koos selgituste, praktiliste õppuste ja vigade parandusega. Firma sünd, areng ja müük.

Alateemad: kuidas leida oma ala, kui­das komplekteerida meeskonda, kui­das ja millest lähtudes teha strateegilisi otsuseid, kuidas kaasata investoreid, kuidas minna välisturule, kuidas ette­võtluses kaotusi üle elada, omanik ja palgatööline jne.

Jutuajamise lõppedes on ostjad ja kü­lalised läinud. Toivo nentis rahulikult: "Ongi pidu läbi. Ja läheb töö edasi." Annel ja Toivol on peale Rakvere ka Laululinnu külalistemajaga hulk plaa­ne ja projekte, nii et ei see töö lõpe.

Küllap oleksid pere vanemad liikmed võinud rahulikult kodus pöidlaid kee­rutada, pensionäripõlve pidada ja maa­ilmas ringi rännata nagu teeb enamus nendeealisi. Aga ega ilmaasjata öelda, et ettevõtlus pole mitte töö, vaid eluviis, mis nakatab, eluks ajaks. Ja mis saab olla veel põnevam, kui uue alguse juu­res olla...

Pätsi sahver avatakse juba kell 7, hom­mikul saab kohe sooja saia, leiba ja koo­ki. Müügil on omapärane leib, mis on küpsetatud pika pätsina ja millest saab erineva suurusega tükke. Maiasmok­kadele on torte, saiakesi ja muud suu­pärast.

Ostsin omalegi ühe leiva, maitses hea.