Kas Tamsalu oleks ka ilma raudteeta olemas?
(1)Tamsalus on raudtee kesksel kohal (otseses mõttes, poolitades linna ) olnud juba poolteist sajandit. Raudtee oli eelduseks alevi tekkele ja linna arenemisele. Kahe aasta tagusest ajast on kõigil meeles, kuidas ehitati raudteetunnel ja uued perroonid, mida pidulikult avati. Samas on kümmekond aastat tagasi jaamahooneks korralikult renoveeritud endine tehnorajatiste hoone jäänud tühjalt seisma. Hoopis viletsas seisus on Tamsalu ajalooline jaamahoone, mis ootab uut omanikku.
Meeles on aastatetagused naftarongid, mis ka Tamsalut ummistasid, niiet tunneli puudumisel oli liikumine tõsiseks katsumuseks. Samasse aega jäi reisirongiliikluse pea olematuks muutumine, mis tingis Tamsalu päevade estraadikava „Aga rongid siin enam ei peatu..."
Eestisse raudtee ehitamine sai alguse 1860. aastatel, kui kohalikud mõisnikud ja ärimehed said aru, et Tallinna ühendamine raudtee kaudu Peterburiga on hädavajalik. Ürituse etteotsa asus Eestimaal elav parun von Pahlen, kes saigi lõpuks 1868. a ehituseks loa. Tsaaririik aga loobus ehituse finantseerimisest ja von Pahleni juhtimisel moodustati selleks aktsiaselts. Maa anti siiski raudteele tasuta.
Ehitust alustati 1869. aasta märtsis, töölisi oli ligi 10000. Töötempo oli tolleaegsete arusaamade järgi väga kiire ja raudtee sai valmis 1870. aastal. Raudtee võimaldas teenida suuri kasumeid ja leidus teisigi ärimehi, kes samuti tahtsid kasumist osa saada. Nende initsiatiivil rajatigi 1876. aastal Tapa - Tartu raudteeliin. Sellele liinile märgiti 15 km Tapalt Tartu poole Tamsalu mõisa lähedale esimene jaamana Tamsalu. Jaama rajamisele aitas kaasa kohalik mõisnik von Uexküll, kes loomulikult lootis raudteest abi kohaliku majandustegevuse elavdamisele. Raudtee rajamine andis hoogu kohaliku paekivi lubjaks põletamisele, mis oli enne siia rajatud teisi suurettevõtteid (EPT, TERKO, EBE) põhiline tööandja.
Raudtee kõrvale ehitati 1877 a paekivist jaamahoone. Mitmes sõjas on see purustatud, kuid jälle taastatud. Kasutusel oli see 2001 aastani.
Raudtee rajamisel loodeti abi ka Eestimaa metsarikkuste kasutamisele. Nendel eesmärkidel ehitati aastatel 1894 - 1897 kitsarööpmeline raudtee Pärnu - Valga, ning Mõisaküla - Viljandi ning 1898 Tallinn - Lelle - Viljandi. Juba Eesti Vabariigi ajal rajati Tamsalu - Paide - Türi kitsarööpmeline raudtee, mis vedas reisijaid ja kaupu 1972. aastani, kui septembris sõitis marsruudil Tamsalu - Türi viimane reisirong. Selle saatsid teel Madis Rubeni juhitava TREV puhkpilliorkestri helid. Tamsalulastele lubati, et vana tee asemele ehitatakse laiarööpmeline tee, aga lubaduseks see jäigi.
Vene ajal oli käibel väljend;" Seal kus lõpeb mõistus, algab raudteevalitsus". See tähendas kohalikul tasandil mõtetut bürokraatiat ja rumalaid ametnikke. Mingeid jälgi samast mõtteviisist oli tänasteski otsustes, kui uutele perroonidele ei rajatud korralikke tuulekindlaid ooteruume, mistõttu reisijad pidid ootama tuule ja lume käes. Nüüd on siiki asja kuigivõrd parandatud, aga eriti läbisõitjate ihuhädade rahuldamine on ikka tõsiseks probleemiks.
Tsaari Venemaa võimu all suudeti Eestisse ehitada raudtee, Vabadussõja järgsetel kitsastel aegadel rajati kitsarööpmeline raudtee.
Eks näis, kas oleme täna võimelised kitsarööpmelise raudtee asemele tekitama ilmselt üleeriigilise tähtsusega matka - ja rattaraja Tamsalu - Türi, mis teeniks tervise tugevdamise ja Eestimaa unustatud nurgataguste avastamise eesmärke.