Eriolümpialiikumise lõi John Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver, kes 1962. aastal oli alustanud vaimupuuetega ini­meste spordilaagrite korraldamisega. 1968 aastal loodi mittetulundusühing Eriolümpia ja korraldati esimesed maailmamängud Chicagos, USA-s. 1971 aastal lubas USA olümpiakomi­tee organisatsioonil kasutada nimetust „Olympic", tunnustades tema suurt panust vaimu - ja liitpuuetega inimes­te sotsialiseerimisel. Hetkel ühendab Eriolümpia rohkem kui 3,7 miljonit vaimu - ja liitpuuetega sportlast üle 170 maal.

Eriolümpia toimub iga kahe aasta ta­gant, vaheldumisi talvel ja suvel.

Järgmine Eriolümpia toimub 29. jaa­nuar - 5. veebruar 2013 teisel pool maa­kera Pyeongchangis, Lõuna-Koreas.

Mängude ametlik kodulehekülg http://www.2013sopoc.org/hb/en.

Kavas on mäesuusatamine, murdmaa­suusatamine, iluuisutamine, lühiraja kiiruisutamise, lumelauasõit, räätsa­matk, põrandahoki, ja demoala saali­hoki.

Eriolümpiale pääseb kutsetega, igale riigile on eraldatud kutseid vastavalt eelnevatel võistlustel saavutatud kohtadele ja osalemisele Eriolümpialiiku­mises.

Võistlused toimuvad kahes etapis. Kõigepealt korraldatakse kvalifikat­sioonivõistlus, mille järgselt võistle­jad jaotatakse divisjonidesse (tasemelt võrdsetesse gruppidesse), kes siis põ­hivõistlusel omavahel konkureerivad. Põhivõistluse ja kvalifikatsiooni tule­muste vahe ei tohi olla rohkem kui 15 %. Selle reegli alusel on võistlejaid ka eemaldatud. Divisjonide kolm esimest saavad medalid ja auhinnad.

Porkuni Kool on liitunud Eesti Erio­lümpialiikumisega. Eesti Eriolümpia on 2010 a loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eesti vaimsete ja liitpuuetega inimeste kehakultuuri - ja sporditegevuse edendami­sele ja enesetäiendamisele.

Kool osaleb aktiivselt Eriolümpia üritustel ja korraldab neid ka ise. Vii­maseks võistluseks Porkunis oli spor­diväljaku avamise ajal toimunud pe­tangivõistlus, mille võitjaid autasustas olümpiavõitja Gerd Kanter.

Eestlased on korduvalt osalenud Erio­lümpiamängudel, viimati 2011a Atee­nas.

Terje Homutovi nägemus Eriolümpiast: "... toimuvad natuke teistsugused olümpiamängud. Need on mängud, kus on oluline osavõtt, mitte võit. Nendel mängudel võistlevad koos nii noored kui vanad, mehed ja naised. Seal on palju kallistusi, naeru, nuttu, ühtsustunnet ning jagatud rõõmu, mil­lest saab kõigi rõõm. Nende mängude eel annavad sportlased vande, mis kõ­lab järgmiselt: „Lase mul võita, aga kui ma ei võida, lase mul olla vapper seda proovides.""

Paraolümpiamängud on maailma suu­rim spordivõistlus füüsiliste puuetega inimestele.

Paraolümpiamänge koordineerib Rah­vusvaheline Paraolümpiakomitee, mis on üks osa Rahvusvahelisest Olümpia­komiteest.

Paraolümpialiikumise ideele pani aluse inglise arst dr Guttmann, kes korraldas 1948 Rahvusvahelised ratastoolimän­gud. Tema unistus oli ülemaailmne spordivõistlus puuetega inimestele, mis toimuks iga nelja aasta tagant ja on "samaväärne olümpiamängudega." Kaksteist aastat hiljem tema unistus sai teoks.

Alates 1988. aastast toimuvad parao­lümpiamängud vahetult pärast olüm­piamänge samas linnas.

Esimesed paraolümpiamängud toimu­sid 1960. aastal Roomas ainult ratas­toolisportlastele, järgmistel mängudel osalesid ka teiste puuetega, sealhulgas kergete vaimupuuete ja õpiraskustega inimesed.

Seoses Sydney Paraolümpil toimu­nud skandaaliga, kus tuli ilmsiks, et Hispaania korvpallivõistkonnas, kes võitis kuldmedali, oli ainult mõni tege­liku vaimupuudega inimene, ei lubatud vaimupuuetega sportlasi enam Parao­lümpimängudel osaleda. Seoses täien­davate diagnoosivõimaluste loomisega keeld tühistati ja 2012 Londonis said nad jälle osalemisloa.

Eestis on kolm paraolümpiavõitjat. Marge Kõrkjas võitis 1996 a kaks kul­da ujumises, lisaks on tal veel meda­leid mitmelt olümpialt, Porkuni kooli kasvandik Annely Ojastu võitis 1992 Barcelonas hõbeda ning 1996 Atlantas 100 m jooksus kulla (12,7) ning 200 m jooksus ja kaugushüppes hõbeda. An­nely valiti ka Eesti aasta naiseks 1996 aastal.

Sirly Tiik , kes Londoni OM saavu­tas kuulitõukes 5. koha, võitis 2000 a Sydneys kuldmedali odaviskes, kõr­gushüppes ja kuulitõukes tulid pronks­medalid.

Kurtide ülemaailmne spordiühendus asutati 16. augustil 1924. aastal Pariisis ja siis toimusid ka esimesed maailma­mängud. Vaegkuuljate olümpiamän­gud toimuvad eraldi üritusena ning ei ole seotud paraolümpiamängudega. 1955. aastal said kurtide maailmamän­gud tunnustuse ka ROK-ilt ja nii lehvib kurtide mängudel viie olümpiarõngaga lipp.

2001 a Roomas kasutati esmakordselt nimetust Kurtide Olümpiamängud. Järgmised mängud peaksid toimuma 2013 a Ateenas.

Eestlased said enne iseseisvumist män­gudel osaleda NSVL koondise koossei­sus.

Porkuni Kurtide Kooli kasvandik An­nely Ojastu on kurtide maailmamängu­del võitnud 1989 kõrgushüppe (kurtide maailmarekordiga 1.74) ja kaugushüp­pe (5.70) ning 1993 ja 1997 kõrgushüppe (vastavalt 1.71 ja 1.65).

Samuti Porkuni koolis õppinud Ljubov Krõlova on võitnud 1981 - 1993 5 kul­da, 2 hõbedat, tema rekordid on kuulis 14.72, odas 48.34 ja kettas 45.24.

Sporditegemist Porkunis alustanud Kairit Olenko on 2005 - 2009 võitnud 4 kulda seitsmevõistluses, odaviskes ja 100 m tõkkejooksus.

Medaleid on võitnud veel Anu Öpik (Annely Ojastu õde).

Sellel suvel toimusid Euroopa Sise­meistrivõistlused kergejõustikus kurti­dele Tallinnas. Vestlusringis sain teada, et seoses majanduslangusega ja kehva majandusliku olukorraga on kahtluse all järgmise aasta Kreekas korraldata­vad mängud. Kohal oli ka vaegkuulja Riigikogu liige Jüri Jaanson, kes arvas, et kurdid peaksid liituma Paraolümpia­liikumisega. Kurdid ise tahaksid aga jätkata oma eraldi mängudega.

Kui nüüd Porkuni Kooli õpilased Kaie ja Gabriel võistlevad Koreas Pyeon­gchangis Eriolümpial, siis on Tamsalu valla erivajadustega sportlased osale­nud kõigil erivajadustega inimestele mõeldud olümpiamängudel ja meie vallaga on seotud paljud nende mängu­de Eestist pärit olümpiavõitjaid. Erine­vatel olümpiatel on saadud terve hulk medaleid ja Anneli Ojastu on nii kurti­de kui (kaasasündinud füüsilise puude tõttu) paraolümpiavõitja.