Paljud erivajadustega inimeste olümpiavõitjaid on seotud Tamsalu vallaga
Olümpiakomitee egiidi all toimuvad Paraolümpiamängud ning maailmamängud raskemate vaimupuuetega ja kurtidele inimestele. Neil on Rahvusvaheline Olümpiakomitee lubanud oma võitlustel kasutada liidet „Olümpia".
Eriolümpialiikumise lõi John Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver, kes 1962. aastal oli alustanud vaimupuuetega inimeste spordilaagrite korraldamisega. 1968 aastal loodi mittetulundusühing Eriolümpia ja korraldati esimesed maailmamängud Chicagos, USA-s. 1971 aastal lubas USA olümpiakomitee organisatsioonil kasutada nimetust „Olympic", tunnustades tema suurt panust vaimu - ja liitpuuetega inimeste sotsialiseerimisel. Hetkel ühendab Eriolümpia rohkem kui 3,7 miljonit vaimu - ja liitpuuetega sportlast üle 170 maal.
Eriolümpia toimub iga kahe aasta tagant, vaheldumisi talvel ja suvel.
Järgmine Eriolümpia toimub 29. jaanuar - 5. veebruar 2013 teisel pool maakera Pyeongchangis, Lõuna-Koreas.
Mängude ametlik kodulehekülg http://www.2013sopoc.org/hb/en.
Kavas on mäesuusatamine, murdmaasuusatamine, iluuisutamine, lühiraja kiiruisutamise, lumelauasõit, räätsamatk, põrandahoki, ja demoala saalihoki.
Eriolümpiale pääseb kutsetega, igale riigile on eraldatud kutseid vastavalt eelnevatel võistlustel saavutatud kohtadele ja osalemisele Eriolümpialiikumises.
Võistlused toimuvad kahes etapis. Kõigepealt korraldatakse kvalifikatsioonivõistlus, mille järgselt võistlejad jaotatakse divisjonidesse (tasemelt võrdsetesse gruppidesse), kes siis põhivõistlusel omavahel konkureerivad. Põhivõistluse ja kvalifikatsiooni tulemuste vahe ei tohi olla rohkem kui 15 %. Selle reegli alusel on võistlejaid ka eemaldatud. Divisjonide kolm esimest saavad medalid ja auhinnad.
Porkuni Kool on liitunud Eesti Eriolümpialiikumisega. Eesti Eriolümpia on 2010 a loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on aidata kaasa Eesti vaimsete ja liitpuuetega inimeste kehakultuuri - ja sporditegevuse edendamisele ja enesetäiendamisele.
Kool osaleb aktiivselt Eriolümpia üritustel ja korraldab neid ka ise. Viimaseks võistluseks Porkunis oli spordiväljaku avamise ajal toimunud petangivõistlus, mille võitjaid autasustas olümpiavõitja Gerd Kanter.
Eestlased on korduvalt osalenud Eriolümpiamängudel, viimati 2011a Ateenas.
Terje Homutovi nägemus Eriolümpiast: "... toimuvad natuke teistsugused olümpiamängud. Need on mängud, kus on oluline osavõtt, mitte võit. Nendel mängudel võistlevad koos nii noored kui vanad, mehed ja naised. Seal on palju kallistusi, naeru, nuttu, ühtsustunnet ning jagatud rõõmu, millest saab kõigi rõõm. Nende mängude eel annavad sportlased vande, mis kõlab järgmiselt: „Lase mul võita, aga kui ma ei võida, lase mul olla vapper seda proovides.""
Paraolümpiamängud on maailma suurim spordivõistlus füüsiliste puuetega inimestele.
Paraolümpiamänge koordineerib Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, mis on üks osa Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest.
Paraolümpialiikumise ideele pani aluse inglise arst dr Guttmann, kes korraldas 1948 Rahvusvahelised ratastoolimängud. Tema unistus oli ülemaailmne spordivõistlus puuetega inimestele, mis toimuks iga nelja aasta tagant ja on "samaväärne olümpiamängudega." Kaksteist aastat hiljem tema unistus sai teoks.
Alates 1988. aastast toimuvad paraolümpiamängud vahetult pärast olümpiamänge samas linnas.
Esimesed paraolümpiamängud toimusid 1960. aastal Roomas ainult ratastoolisportlastele, järgmistel mängudel osalesid ka teiste puuetega, sealhulgas kergete vaimupuuete ja õpiraskustega inimesed.
Seoses Sydney Paraolümpil toimunud skandaaliga, kus tuli ilmsiks, et Hispaania korvpallivõistkonnas, kes võitis kuldmedali, oli ainult mõni tegeliku vaimupuudega inimene, ei lubatud vaimupuuetega sportlasi enam Paraolümpimängudel osaleda. Seoses täiendavate diagnoosivõimaluste loomisega keeld tühistati ja 2012 Londonis said nad jälle osalemisloa.
Eestis on kolm paraolümpiavõitjat. Marge Kõrkjas võitis 1996 a kaks kulda ujumises, lisaks on tal veel medaleid mitmelt olümpialt, Porkuni kooli kasvandik Annely Ojastu võitis 1992 Barcelonas hõbeda ning 1996 Atlantas 100 m jooksus kulla (12,7) ning 200 m jooksus ja kaugushüppes hõbeda. Annely valiti ka Eesti aasta naiseks 1996 aastal.
Sirly Tiik , kes Londoni OM saavutas kuulitõukes 5. koha, võitis 2000 a Sydneys kuldmedali odaviskes, kõrgushüppes ja kuulitõukes tulid pronksmedalid.
Kurtide ülemaailmne spordiühendus asutati 16. augustil 1924. aastal Pariisis ja siis toimusid ka esimesed maailmamängud. Vaegkuuljate olümpiamängud toimuvad eraldi üritusena ning ei ole seotud paraolümpiamängudega. 1955. aastal said kurtide maailmamängud tunnustuse ka ROK-ilt ja nii lehvib kurtide mängudel viie olümpiarõngaga lipp.
2001 a Roomas kasutati esmakordselt nimetust Kurtide Olümpiamängud. Järgmised mängud peaksid toimuma 2013 a Ateenas.
Eestlased said enne iseseisvumist mängudel osaleda NSVL koondise koosseisus.
Porkuni Kurtide Kooli kasvandik Annely Ojastu on kurtide maailmamängudel võitnud 1989 kõrgushüppe (kurtide maailmarekordiga 1.74) ja kaugushüppe (5.70) ning 1993 ja 1997 kõrgushüppe (vastavalt 1.71 ja 1.65).
Samuti Porkuni koolis õppinud Ljubov Krõlova on võitnud 1981 - 1993 5 kulda, 2 hõbedat, tema rekordid on kuulis 14.72, odas 48.34 ja kettas 45.24.
Sporditegemist Porkunis alustanud Kairit Olenko on 2005 - 2009 võitnud 4 kulda seitsmevõistluses, odaviskes ja 100 m tõkkejooksus.
Medaleid on võitnud veel Anu Öpik (Annely Ojastu õde).
Sellel suvel toimusid Euroopa Sisemeistrivõistlused kergejõustikus kurtidele Tallinnas. Vestlusringis sain teada, et seoses majanduslangusega ja kehva majandusliku olukorraga on kahtluse all järgmise aasta Kreekas korraldatavad mängud. Kohal oli ka vaegkuulja Riigikogu liige Jüri Jaanson, kes arvas, et kurdid peaksid liituma Paraolümpialiikumisega. Kurdid ise tahaksid aga jätkata oma eraldi mängudega.
Kui nüüd Porkuni Kooli õpilased Kaie ja Gabriel võistlevad Koreas Pyeongchangis Eriolümpial, siis on Tamsalu valla erivajadustega sportlased osalenud kõigil erivajadustega inimestele mõeldud olümpiamängudel ja meie vallaga on seotud paljud nende mängude Eestist pärit olümpiavõitjaid. Erinevatel olümpiatel on saadud terve hulk medaleid ja Anneli Ojastu on nii kurtide kui (kaasasündinud füüsilise puude tõttu) paraolümpiavõitja.