Et ta Gailiti sugulane on, teab Ago-Endrik Kerge niikaua, kui üldse midagi mäletab. Gailit on ka esimene eesti kirjanik, keda Ago-Endrik endale teadvustanud on.

August Gailit veetis vendade juures kõik sõjasuved 1941–1944. “Küllap olen minagi saanud millalgi ta põlve peal istuda,” arvab Ago-Endrik. “Ainult olin liiga väike, et midagi sellest mäletada.”

Pärast sõda ei teatud Rootsi emigreerunud August Gailitist ja tema saatusest suurt midagi. Teati vaid nii palju, kui “vaenulikest” raadiojaamadest midagi läbi imbus. Nikita Hruštšovi ajast oli Gailitiga kirjavahetuses Ruti Eliaser, Rein ja Anna Eliaseri tütar.

1989. aastal toodi Kerge osalusel Vanemuises lavale August Gailiti “Üle rahutu vee”. Siis oli Tartus ka kirjaniku tütar Aili koos oma tütarde ja rootslasest mehe Per Lindströmiga. Kerge on kohtunud ka Gailiti operetilauljast naise Elvi Nander-Vaheriga. “1979. aastal olime abikaasa Elle Kulliga Soomes, kust käisime salaja ka Rootsis ära. Siis me Elvi Nander-Vaher-Gailitiga kohtusimegi. Neist aastaist on sidemed säilinud ning kestavad veel loodetavasti kaua.” 

Kuiksillal Valgamaal Sangaste vallas Lõunakülas seisab kohe tee ääres madal, ent pikk hoone. Silm tabab maja seintel kaks olulist märki: üks neist kõneleb, et siin on sündinud meie kirjandusklassik August Gailit, teine, et 2007. aastal on president Toomas Hendrik Ilves omistanud majale ja selle elanikele aasta kaunima kodu tiitli.

Kohalik vanaproua Hedvig Pungats räägib, kuidas tema isa Alfred Oper maja krahv von Bergi majapidajanna ja muuski mõttes lähedase Constance Kalm-Ploomi järeltulijate käest ostis, ning kuidas tema õde Virginia Oper siin Gailiti mälestust jäädvustama püüdis hakata.

Praegu viib alustatut edasi Alfred Operi minia Svetlana.

Svetlana Operi tarmukal juhtimisel läheme lume krudisedes Laatre kalmistule ja kohe on otsitav haud käes. Tagasihoidlik metallrist vaskplaadiga, kus kirjas siin puhkava vanapaari nimed ja daatumid: August (1854–1914) ja Agnes (1854-1924).

TÄHELEPANU! Välismaalt loo ostmiseks tuleb klikkida SIIA. Küsimuste ja probleemide korral palun saatke e-kiri aadressile klienditugi@lehed.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid