Appi! Rähn toksib majale augud sisse
(2)
Üle nelja aasta on meie metsades taas puud hõivanud erakordne rähniuputus, kirjutas Eesti Päevaleht 4. jaanuaril. Suur-kirjurähnide arvukus on liigi puhul harva esineva massirände tõttu kohati lausa viis korda suuremaks paisunud.
„Suur-kirjurähn on praegu isegi arvukam kui rasvatihane,” märkis Pärnumaa linnumees Indrek Tammekänd. Muidu paikse eluviisiga suur-kirjurähnid on Eestisse tulnud valdavalt Venemaalt ja Lõuna-Soomest neis paigus tekkinud toidunappuse tõttu.
Sagedamini võibki majade läheduses kohata just suur-kirjurähni, lisaks ka musträhni. Viimane toksib majaseintesse lausa 15sentimeetrise läbimõõduga augud. Aga miks?
Söögilaud seinapraos
Rähniuurija Riho Kinks selgitab ajakirjas Maakodu: "Rähnid võivad hooneid kahjustada kolmel moel. Kevadisel sigimishooajal võivad nad tulla hoonetele trummeldama. Sellise käitumisega märgistatakse territooriumi. Kui tavaliselt valivad rähnid trummeldamiseks kuivanud puu või oksa, siis teinekord peetakse paremaks hoopis teleantenni varrast, tänavalaterna kuplit, plekist aknalauda või ka mõnd kuiva seinalauda. Peaasi, et kaugele ja uhkelt kõlab. Majadele tehtud kahju on siiski minimaalne.
Mõnikord tulevad rähnid hoonetele toitu otsima. Puitvooder, palkmajade seinad ning kõiksugu praod võivad olla peidupaigaks putukatele ja nende vastsetele, keda rähn üritab sealt kätte saada. Mõnikord võib selline toiduotsing lõppeda täkete või lausa auguga seinas."
Maja pesapuuks?
"Peamiseks probleemiks on siiski rähnid, kes on otsustanud proovida majaseina sobivust pesakohana," räägib Kinks. "Rähnid rajavad aastas mitu õõnsust, nii pesitsemiseks kui ööbimiseks ja puhkamiseks./.../ Puitvooderdisega maja võib linnule tunduda kui tohutu suur puu, kuhu on kerge õõnsust rajada. Kui selgub, et üks koht ei sobi, proovitakse teist ja kolmandatki. Sellist käitumist esineb peamiselt kevadisel pesaehitusajal, kui noored linnud maailma tundma õpivad."
Ükskõik, milline põhjus neist kolmest rähni majja seina auku toksima meelitab, head lahendust selle ärahoidmiseks pole veel leitud. Kõige Tähtsam on Riho Kinki sõnul reageerida kohe, kui rähni huvi maja vastu ilmneb. Seepeale loobub ta oma kavatsest tavaliselt mõne päeva jooksul. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks ta muutub.
"Linnule tuleb näidata, et ta maja juures rahu ei saa, ja teda pidevalt häirida, näiteks käsi plaksutades või hoovil liikudes. Samuti võib panna aknale või õue mängima raadio," õpetab linnu-uurija. Peletavalt mõjuvad ka katuseräästasse rippuma seotud fooliumi või õhukese pleki ribad, tumedast papist välja lõigatud kulli siluett.
Paki suvila riidesse
Suvilate ja muude ehitiste puhul, kus pidevalt ei elata, tuleks mõelda veidi tõhusamale kaitsele. Näiteks paigaldada mõne sentimeetri kaugusele seinast peene silmaga metallvõrk või paks riie, mis takistab ligipääsu hoonele. Suvilate otsakilbid ja tuulekojad köidavad rähne eriti just seetõttu, et need on sageli tagant tühjad ja vooderdamata, tekitades hea õõnsa kõla. Abiks on vooderdamine.
Rähniprobleemi ennetamiseks tuleb kontrollida, ega maja asusta putukad.
"Rähne maja kallalt eemale peletades pidage palun meeles, et kõik meie rähnid on kaitse all ja tappa neid mingil juhul ei tohi," paneb Riho Kinks majaomanikele südamele.
ANNA TEADA, kuidas sinu kodukandis rähnidega on? Oled neid kohanud või mitte? Toksivad nad puus või katuseräästas? Fotod rähnikahjustustest majadel on samuti teretulnud, saada need e-postiaadressile veeb@maaleht.ee.
