Haiglate visiiditasu tõus kulub elektrile

Visiidi- ja voodipäeva­tasusid tõstnud Kagu-Eesti haiglad katavad saadavast tulust elektrihinna tõusust tingitud kulud.

“Kellele meeldivad hinnatõusud?” esitab ASi Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask retoorilise küsimuse.

Haigla puhul on ebameeldivus kahekordne: ise tuleb rohkem maksta ja patsientide käest rohkem küsida. Täpsemalt: Lõuna-Eesti haiglas on alates 10. jaanuarist tõstetud nii visiidi- kui ka voodikohatasu.

Haigla juht avaldab lootust, et hinnatõus 1.80 eurot pole siiski nii suur, et osa inimesi jääks teenustest ilma.

Raha tuleb ja läheb

Lisatulu peaks laekuma Lõuna-Eesti haiglale 45 000 eurot aastas, paraku ei jää see rahakotti alles. “Tegin arvutusi. Tõsiasi on see, et samas suurusjärgus, mis me teenime visiidi- ja voodikohatasude tõstmisega, on kulud, mis seotud elektrihinna tõusuga,” tõdeb Vask.

Käesolev aasta tuleb haiglatele eriti keeruline, kuna on veel teinegi asi, mis suurendab kulusid – töötajate palgad.

“Muidugi oleks kõige lihtsam raha saada haigekassalt, aga paraku on nii, et sellest üksi ei piisa, et ära majandada,” leiab Vask.

Arvutusi teevad ka teised haiglad. “Kui kõik ravijuhud jäävad ühes ambulatoorsete vastuvõttude ja voodipäevadega samaks, teenime parimal juhul 39 000 eurot lisatulu,” ütleb ASi Põlva Haigla tegevdirektor Koit Jostov.

Nagu tema kolleeg Võrus, plaanib Jostov lisatulust katta elektrihinna tõusu. Põlvaski on hindu tõstetud. “Ma arvan, et see siiski pole nii suur tõus,” avaldab Jostov lootust.

Ka Põlva haigla juhatuse liige ja ülemarst Margit Rikka on seisukohal, et tõus pole selline, mis inimesed pikali lööks. “Me oleme püüdnud seda teha nii pehmelt kui võimalik, aga see on paratamatu, asjad on läinud nii palju kallimaks.”

Linn maksab poole

Rikka sõnul on leevendav asjaolu see, et osad Põlvamaa vallad ja ka Põlva linn maksab osaliselt ise oma elanike visiidi- ja voodikohatasud.

Kui seni kattis linn arstikülastuste tasud 100%, siis pärast hinnatõusu 50% ulatuses. Sellest tulenevalt on kõige ebameeldivamalt üllatunud just Põlva kodanikud, kes seni ei pidanud midagi maksma.

“Tegelikult on ju nii, et päris ilma ei saa midagi,” ütleb Rikka. “Ma olen mõelnud hoopis, et kui inimesed näeksid haigekassa nimekirju, mida miski päriselt maksab, suhtuks nad hinnatõusu rahulikumalt.”

Rahulikumalt oleks patsiendid suhtunud ka siis, kui tõus ei olnuks hüppeline. Sellisel seisukohal on Valga Haigla ASi juht Marek Seer, kelle sõnul oleks tulnud hindu muuta sujuvalt.

Ta selgitab, et ravikindlustuse seaduse eelmine määrus kehtis väga ammusest ajast, oli ajale jalgu jäänud. “Loomulikult on see patsiendi taskust otseselt võetav raha, muidugi on see ebameeldiv, aga paraku on see ka paratamatu,” tõdeb Seer.

Valgas ollakse äraootaval seisukohal. Seer on teinud nõu­kogule ettepaneku alates 1. veebruarist visiiditasu tõsta, ent nõukogu otsust veel pole. Mis puudutab voodikohatasu, siis plaanib Seer samuti ettepaneku teha, ent hetkel see päevakorras pole. Nagu teisedki, vajab ka Valga haigla lisatulu eelkõige selleks, et katta elektrihinna tõusust tingitud kulu.

---

KUI VAJAD ARSTIABI
Visiiditasu tõuseb
	Visiiditasu:		Voodipäevatasu
Haigla	varasem	uus	varasem	uus
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla	3,2	5	1,6	1,6
AS Ida-Tallinna Keskhaigla	3,2	5	-	2,5
AS Lääne-Tallinna Keskhaigla	3,2	3,2	1,6	1,6
SA Tartu Ülikooli Kliinikum	3,2	5	1,6	2,5
AS Lõuna-Eesti Haigla	3,2	5	1,6	2,5
SA Jõgeva Haigla	3,2	5	1,6	2,5
AS Põlva Haigla	3	5	1,6	2,5
SA Ida-Viru Keskhaigla	2,25	5	1,6	2,5
SA Narva Haigla	3,2	5	1,6	2,5
AS Rakvere Haigla	3,2	5	1,6	2,5
AS Järvamaa Haigla	2,5	5	1,6	2,5
SA Pärnu Haigla	3,2	5	1,6	2,5
Kuressaare Haigla SA	3,2	5	1,6	2,5
SA Läänemaa Haigla	3,2	5	1,6	2,5
Visiiditasu tõstmise osas ei ole otsust vastu võtnud veel SA Rapla Maakonnahaigla, SA Viljandi Haigla, SA Hiiumaa Haigla, Valga Haigla.
Allikas: haiglad
*Otsus tehakse lähiajal