Endise katlamaja paekivist müüride vahele on kujun­datud vabaõhu auditoorium ja suurte kallurite garaaži teabetuba pildirohkete infostendidega lubjapõletamise tehnoloogiast ja ajaloost. Samasse on ehitatud lubjapõle­tamise näidisahi ja selle esisele on istutatud Tamsalu tammede salu.

Lubjapargist on kujunenud rahvusvahelise ökoturismi objekt ja õues õppimise koolituse koht.

Lubjapark on lülitatud Porkuni Paemuuseumist lähtuvate kooliekskursioonide kavadesse ning turismigruppide marsruutidesse. Õpilaste jaoks on koostatud töölehed vastavalt klassis õpitule ja lubjapargis nähtule. Täpsemat teavet ja ekskursioone tellida saab Porkuni paemuuseu­mist: tel 5144836 - Ella Vikk, muuseumi juhataja.

Tamsalus oli lubja tööstuslikuks tootmiseks eelduseks keemiliselt puhaste lubjakivivarude olemasolu koha­peal ja Tapa-Tartu raudtee käikuandmine 1877.a. Alates 1880.-datest aastatest põletas lupja kolmes suures maa-ahjus Tamsalu mõisa omanik Ludwig-Ferdinand von Uexküll-Güldenband. 1898.a. ehitati kaks ringahju ja 1913.a. kolmas. Maailma-sõdade vahelisel perioodil oli ringahjude omanikuks aktsiaselts "Silva" ja direk­toriks Hermann Mossa. Nende ahjude varemed asuvad lubjapargis. 1870.-date aastatel alustas lubja põletamist Põdrangu mõisalt renditud maa-ahjudes David Julius Limberg. 1907.a. ehitas Limberg Tamsalu asula teise serva esimese ja 1913.a teise šahtahju ning rajas Sääsele paekarjääri. 1940.a. ring- ja šahtahjud natsionaliseeriti ja ühendati Tamsalu lubjatehaseks. 1961.a. pandi kokku Rakke lubjatehasega. Ringahi nr 3 jäi seisma 1963.a. Ringahjud nr 1 ja nr 2 jäid seisma 1980.a. Šahtahjud jäid seisma 1994.a. Šahtahjude varemete ümbrusse on kavas rajada puhkepark, 30m kõrgusele tuhamäele laskumisrajad.

Sääse lubjakivikarjääris on välja puhastatud 4m kõrgune paesein ja taastatud ajalooline Tamsalu lademe stratotüüp, mida kirjeldas 1937.a. geoloog A.Öpik. Porkuni lademe tüüpläbilõikega saavad geoloogiahuvilised tutvuda Porkuni pargi vanas paemurrus. Porkuni (Borkholmi) nimetuse sealsele dolokivile omistasid Eichwald ja Schmidt 1850.-tel aastatel.

Praegu toodetakse tööstuslikult lupja Eestis ainult Rakkes gaasiküttel šahtahjudes. Veel põletab lupja esiisade viisil puuküttega maa-ahjus Saaremaal Lümandas Priit Penu. Lubjapargi rajamisest

Tamsalu ajalehe 1998.a juulikuu numbris ilmus mäeinsener Eino Tombergi artikkel, milles kutsuti lugejaid üles aitama kaasa rahvuskivi ajaloo koostamisele nii sõna kui teoga. Kutsuti üles kirja panema mälestusi, koguma fotosid, plaane, tööriistu. Paralleelselt tutvuti paekivi kaevandamise ja kasutamise kohta käivate materjalidega arhiivides ja muuseumites. 1999.a. moodustasid pensionil kooliõ­petajad, lubjatööstuse veteranid ja teised ajaloohuvilised MTÜ Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi. 2001.a juunis, järjekordsete Tamsalu Päevade ajal avati Tamsalu Muuse­um. Karin Poom pani kirja veteranide mälestusi. Leiti vanu pilte, plaane ja kaarte. 2002.a. tegid lubjatööstuse veteran Endel Poom, metsateadlane Elmar Kaar ja Imbi ning Eino Tomberg Tamsalu linnavalitsuse tellimisel paemurdude ja lubjaahjude territooriumi kohta rekognoosuuringu. Kom­plekteeriti kaardid erinevatest aegadest. Vaadati üle objek­tid ja hinnati nende tehnilist seisundit. Töötati välja ette­panekud ala kohandamiseks loodusõppeks ja ökoturismiks. 26.05.2002 korraldati Tamsalus lubja päev. Ettekannetele muuseumis järgnes bussiekskursioon lubjatehase varemete juurde, vanadesse paemurdudesse ja töötavasse Karinu paekarjääri. Püstitati ülesanne renoveerida säilinud töös­tuspärand kodulooliseks vaatamisväärsuseks, lubjatööstuse ajaloo tundma õppimise rajatiseks - lubjapargiks.

Aastatel 2003-2008 korraldas MTÜ Eesti Paeliit Kes­kkonnainvesteerimise Keskuse (KIK) toel jätkuprojekti "Tamsalu paemurru renoveerimine" raames mahajäetud tööstusterritooriumile lubjapargi rajamist (projekti juht Eino Tomberg). Projekti teaduslik konsultant oli mäeinsenerist tehnikadoktor Ahto Räni, töid teostas Tamasulu EPT (peainsener Märt Rebane). Paemurud puhastati võsast ja varisenud materjalist. Paemurru astmed kontuuriti puur-lõhketöödega (mäeinsenerid Lembit Eigo ja Jüri Järvet). Rajati juurdesõiduteed paemurdude ja lubjaajudeni ning kaeti paekillustikuga. Vanas paemurrus näeb kivi kaevandamist lubja põletamiseks. Viadukti paemurrus demonstreeritakse ehituskivi käsitsi murdmist kiilude, kangide ja pommi abil. Järgnevalt rajati metsanduslik-botaanilised uuringualad vanades paemurdudes, puistangutel ja võrdluseks ka kõrvalasuvas looduslikus metsas. Kirjeldati taimkatet ja mullatekkeprotsesse ning mõõdistati puistuid (Tamsalu gümnaasiumi õpetaja Anneli Turb). Töötati välja soovitused kaevandatud alade ja puistangute rekultiveerimiseks. Olulised objektid tähistati teabetahvlitega. Territoorium mõõdistati, koostati plaan mõõtkavas 1:500. Anti väl­ja prospekt „Tamsalu Lubjapargi teejuht 2005" (A5 32 lk) ja voldik "Tamsalu lubjapark. Looduse- ja pärandkultuuri õpperajad" (2008).

9.09.2005 Paekonverentsil "Mahajäetud tööstusmaastik Tamsalu Lubjapargiks" avati lubjapark piduliku etendusega "Lubivalgeke ja 7 paemurdjat" ja anti üle linnale ja koolile - mäenduse ja ge­oloogia auditooriumiks. Etenduse läbiv teema oli paemurdmise näitlik tutvustus: katendi koorimine ja kärutamine puistangusse; käsitsi puurimine; kivi murdmine ja laadimine rullikule või sülda. Kaevureid kehastasid veteranide-paemurdjate juhendamisel pöial­poisid muinasjutust "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Kõlas ka pöialpoiste kuulus laul - "töö ja vile käsikäes", mis on saanud kaevurite hümniks. Etenduse lavastas Tiia Uudeberg ja esitas kul­tuurimaja näitetrupp koos koolinoortega. Etendust on mitu korda uuesti esitatud, viimati 25.05.2012.a. Porkuni paekonverentsil.

Õuesõppe päevi on lubjapargis korraldatud pidevalt. 28.05.06 Tamsalu päevade ürituste raames rattaretkest osavõtjatele. 4.06.06 Rahvusvahelisest folkloorifestivalist „Porkuni Pillar" osavõtjatele. 13.17.06 Pandivere loodusainete kooliõpetaja­tele. Osavõturohkeim oli 9.06.2009 Kristel Vilbaste ja Mikk Sarv juhitud õuesõppe õpetajate koolituspäev Tamsalu gümnaa­siumis ja lubjapargis ning Porkuni paemuuseumis -52 inimest, 14 autot (koolituse korraldas Aadu Uudmäe Tamsalu Muuseu­mi Sõprade Seltsist). 29.05. 2009 salvestas saate lubjapargis ja Porkuni paemuuseumis Eesti Televisiooni "Prillitoosi" võttegrupp.

2012.a. rekonstrueeriti endiste töökodade kompleks lubjapargi infokeskuseks vabaõhu auditooriumi ja teabetoaga. Selle töö korraldas Tamsalu vallavalitsus (Toomas Uudeberg, Riho Tell) koostöös Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskusega (Aivar Niinemägi) LEADER programmi toel. Uuendati ka lubjapargi õpperaja teabetahvlid. KIK-i toetusel koostati uus paekivi õpi­mapp põhikooli õpilastele. Mapis on 10 lamineeritud infolehte ning 9 töölehte. Mapp on allalaetav valla ja paemuuseumi kodulehelt.

Eino Tomberg

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid