Mille järgi ennustasid Saarde valla mehed kevade tulekut
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog- eksperdi tähelepanekute järgi 2012. aasta pikalt soojal, sajusel sügisel jäi talivilja oraste seisukord kohati kehvapoolseks. Soojad, sombused, vähese ööpäevase õhutemperatuuri kõikumisega ilmad ei soodustanud taimiku talvepuhkuseks kohastumist. Karastumisvõimalusi peaaegu polnudki. Paljudel põldudel jäid külvid märja maa tõttu hiljaks. Septembri alguse taliviljaorased võrsusid oktoobri lõpuks - rukkil 3-5 võrset, talinisul veidi vähem. Septembri teise poole talinisukülvid Kesk-Eestis novembri alguseks veel võrsuda ei jõudnud. Üldiselt jäid hilised külvid küllalt arvestatavast soojuse hulgast ilma. Märg, vett täis põllumuld ja vähene päikesepaiste aeglustasid taimede arengut veelgi. Novembris oli Eestis orasepõldudel näha liigniiskusest lehestiku kolletamist, madalamatel paikadel hävinenud laike või lainetavaid veelompe. Kahjustatud laike esines ka talirapsipõldudel.
Tõenäoliselt poleks nii kehva seisukorda tekkinud, aga tali tuli ootamatult peale. Sügisene aktiivne taimekasvu aeg lõppes ligikaudu kaks nädalat hiljem kui tavaliselt, umbes 20. oktoobril. Öökülmi sügisel pea polnudki, esimesed tugevamad saabusid koos õhukülmaga 14. oktoobril. Alates 25. oktoobrist läks üleöö külmaks, paks lumevaip sadas sulale maale (Tihemetsas samuti 20 cm ringis). Loodus polnud selliseks ilmaks veel valmis. Paljudel puudel olid lehed langemata, lumekoorma all murdus nii puid kui põõsaid. Kohati oli sajusemates piirkondades koristamata kartuli-, suvirapsi- ja muid põlde. Lumega tehti veel künnitöidki. Tihemetsas püsis lumi maas novembri alguseni. Uus külmalaine koos lumega tuli 25. novembri õhtuks. Huvitav tähelepanek - tänavu tekivad sügistalvised ilmapööramised kuu lõpupäevil magnettormide saatel täiskuu saabumisel. Eks näe, mis üllatuse toob jaanuari lõpp.
Praegu on tõnisepäeva (17. jaanuar) aeg, pool lund olevat veel taevas. Saarde vanad mehed teadsid, et esimeseks kevade tuleku märgiks olla suure rähni (korri?) põrramine metsas neil päevil. Tänavu pole asjatundjad rähni nokaga toksimist veel kuulnud. Ka küünlapäev pole enam kaugel - lõpeb kesktalve aeg, algab kevade ootus. Silmas peeti kuuse- ja männiokaste langemist lumele - kas kevade saab varajane või hilineb tulekuga. Kui enne küünlapäeva (2. veebruar) on ilmad nii külmad, et kanapesas munad lõhki lööb (tol ajal termomeetreid ei olnud), siis saavat soe kevade tulema. Vähemalt jaanuari teise poole pakase järgi võib tänavu ehk nii juhtudagi.
Kuid ei tohi unustada, et 2012 ja 2013 aastad on päikese aktiivsuse maksimumi ajad, teadlased on tähendanud kõrvalekaldeid ilmastikus. Ennustamisega on kuidas on ... Eelmise sajandivahetuse ja maiade kalendri lõpukatastroofid on unustatud. Võib-olla aga huvitab kedagi veel üks möödalaskmine - Londoni olümpiamängude nurjumise hoiatus. Päikese aktiivsuse tipp pidi teadlaste sõnul saabuma 2012. aasta olümpia ajaks. Oldi valmis, et tele- ja andmevõrkude töö võib saada ohustatud. Õnneks ei juhtunud prognoos õige olema.
Rahutu pole aga ainult looduskeskkond. Viimase paari sajandi kroonika näitab, et ka inimkond muutub rahutumaks päikese suure aktiivsuse aegadel (Alo Lõhmus 2006). Kasvab poliitiline aktiivsus, otsitakse mõttekaaslasi probleemide kuhja vähendamiseks, paremaid lahendusi koostöö korraldamiseks. See on looduse poolt surveavaldus - asjade loomulik käik, mitte mõne üksikisiku pahatahtlik käitumine. Esivanemate hoiatus, kus viga näed laita, seal tule ja aita, on omal kohal ka praeguse Rahvakogu ettepanekute kokku kogumisel. Ütlus, et mitu pead on ikka mitu pead, toimis ka Teeme Ära mõttetalgutel.