Võimalus raha erikontol hoida tekkis FIEdel 2001. aastast. Erikonto võimaliku kasvu piiramine tulude ja kulude mahaarvamiste vahega kirjutati aga seadusse selleks, et sulidel ei oleks võimalik kogu ettevõtlustulu erikontole kanda, ettevõtluse kulud teha aga “muust rahast”, nii et ettevõtlustulult ei peaks tulumaksu üldse maksma ja sotsmaksu ainult miinimumi jagu.

Sellisel moel erikonto kasvu piiramine tähendab äraseletatult, et aasta tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, ehk siis jooksva aasta kulusid saab teha ainult sellel aastal laekunud raha eest.

Seadusemuudatuse väljamõtlejad, kes fiendust ise ei tundnud, ei saanud aru sellest, et FIE saab deklareeritava aasta ettevõtluse kulusid teha ka eelmisel aastal teenitud ettevõtluse tulust, mis on pärast aastavahetust juba maksustatud nii tulu- kui sotsiaalmaksuga. See aga ajab jooksva deklareerimis­aasta arvepidamise tasakaalust välja.

Kohe algusest peale jäi vastuseta küsimus, mis täpselt juhtub, kui erikonto kasv on suurem kui E-vormil ettevõtluse tulem. Deklareerimisaasta erikonto kasvu tuludest maha ei arvata, aga erikontot kui sellist see automaatselt ei tühista.

Kohalike maksukeskuste seletused erikonto liigse kasvuga hätta jäänud ettevõtjatele olid servast serva. Mõnel pool lubati erikonto kasvu maha arvata nii palju, et tulem null oleks, teisal aga öeldi, et nüüd on kogu erikonto tühistatud.

Erikonto kasv kontrolli alla

2005. aastal tekkis tuludeklaratsiooni E-vormi tabelisse 2, milles deklareeritakse erikonto seis aasta alguses ja lõpus, äkki juurde kaks uut tulpa nendele põllumeestele, kes olid teeninud tulu omakasvatatud töötlemata põllumajandussaaduste müügist. Esimeses uues tulbas näidati erikonto kasvu see osa, mis ettevõtluse tulemist sai maha arvatud sinnamaani, et E-vormi tulemuseks jäi null, ja teises tulbas erikonto kasvu see osa, mis jäi seekord maha arvamata. Seega võis põllumeeste aastane erikonto kasv olla suurem kui seaduses kirjas.

Tulumaksuseadust seejuures ei muudetud.

2007. aasta tuludeklaratsiooni E-vormil oli kirjas veel suurem muudatus põllumeestele, seda ettevõtluse lõpetamise puhuks.

Kui ettevõtlus lõpetada, suurendab viimase aasta E-vormil erikonto jääk maksustatavat tulu. Loogiline, sest senikaua seisis see raha maksustamisest kõrval, nüüd aga jääb pärast lõpetamist endise ettevõtja isiklikku tarbimisse ja kuulub seega maksustamisele. 2007. aasta E-vorm aga andis põllumeestele võimaluse ettevõtluse lõpetamisel lisada tuludele mitte kogu erikonto jäägi, vaid vähendada tuludele lisatavat jääki eelmistel aastatel tulust maha arvamata jäänud erikonto kasvude summa võrra. Seadus sellist asja jällegi ette ei näinud.

2008. aastast lubati FIEdele tulumaksuseaduse § 32 lõikes 4
lisaks põllumajandustoodete müümisele veel ka 45 000kroonist maksuvabastust endale kuuluvast metsast metsamaterjali müügile.

Siin peitus aga üks konks. Erikonto lubatav kasv oli tulu miinus kõik §is 32 lubatud mahaarvamised, ning ka põllumajanduse ja metsa müügi maksuvabastused olid kirjas selles paragrahvis. Mida rohkem on aga neid lubatud mahaarvamisi, seda väiksemaks jääb erikonto kasvu mahaarvamise piir. Nii et praktikas jäi erikonto põllumeestele ja metsaomanikele suuresti mõttetuks, kuna seadusemuutjad FIEde arvepidamist lähemalt tundma õppima ei vaevunud.

2011. aasta algusest hakkas kehtima seadusemuudatus, mis sätestas erikonto kasvu mahaarvamise lubatavuse piiri kõigile uutmoodi: ainult tulu miinus kulud ilma põllumajanduse ja metsamaterjali müügi maksusoodustusi arvestamata. Seega tõsteti võimalikku erikonto kasvu mahaarvamise piiri põllumajanduse ja metsamaterjali jaoks 5754 euro võrra.

See oli ilmselgelt põllumeeste esindusorganisatsioonide lobitöö suur võit. Et neil, sunnikutel, aga liiga hästi ei läheks, kaotati 2011. a E-vormi tabelist 2 vaikselt kõik põllumeestele konto kasvu mahaarvamisel erandeid lubanud tulbad. Ju siis keegi arvas, et said niigi palju. Võiks kihla vedada, et seda põllumeeste esindajatega ei arutatud, sest tegu ei olnud mitte seaduse, vaid kõigest ministri määruse muutmisega.

Maksuamet aga hakkas nüüd erikontosid paaniliselt kontrollima sellepärast, et mingi aja jooksul võimaldas nende tarkvara esitada 2011. a tuludeklaratsiooni e-maksuametis nii, et erikonto kasv sai endiselt olla suurem kui arv E-vormi real 3.3, ja ei näidanud ekraanil punast hoiatust, et nii see ei lähe.

Kontrollivaid ametnikke pole volitatud tunnistama, et maksuameti enda süsteemis oli viga, ja nii on vähemalt ühele põllumehele öeldud, et te pidite meie programmi sisse häkkima, et nii deklareerida saaks!

Nendele, kes said 2011. a erikonto deklareerida vanaviisi, antakse võimalus deklaratsiooni parandada, s.t vähem kulusid näidata.

Deklaratsiooni on õigus parandada kolm aastat tagantjärele, mis ei vabasta aga intressist. Kontrollitakse ka 2011. aastast varasemaid ja põhjalikul kontrollimisel on välja tulnud muidki erikonto kasutamisele ettekirjutatud reeglite rikkumisi.

Üks kontrollivaid ametnikke on aga öelnud, et ka varasemate aastate deklaratsioonide hulgas pidavat olema palju selliseid, kus erikonto kasv on suurem, kui seadusega lubatud.

Tekib küsimus, kuidas see siis alles nüüd avastati. Kas on maksuameti tarkvara olnud alla igasugust arvestust või tahetakse E-vormi tabelis 2 olnud lisaveerud tagantjärele kehtetuks tunnistada? Deklaratsioonidega enne 2011. a olid lood sellised nagu eespool kirjas, nii et lugege see jutt veel kord üle ja võrrelge sellega, mida maksu­amet teie eelmiste aastate deklaratsioonide kohta nüüd räägib.

Erikonto kasutamise reeglid

Toome siin ära erikonto kasutamise reeglid. Erikontot kasutada soovijad peaks need pähe õppima ja mitte lootma, et keegi neile siin erandi teeb.

1. Erikonto jaoks tuleb pangas avada uus konto ja sellele tohib sattuda ainult kaht liiki raha: ettevõtlustulu ning igasugused ettevõtlusega seoses saadud toetused ja hüvitised.

Et sinna muud raha ei satuks, peab ise hoolt kandma. Kontole ei saa raha sattuda, ilma et konto omanik selle numbri kellelegi teada annaks.

Kui nii on siiski juhtunud, tuleb see muu raha kindlasti enne kalendriaasta lõppu erikontolt ära kanda, et see ei mõjutaks aasta alguse ja lõpu seisude vahet. Ainult siis on võimalik loota maksuameti vastutulekule.

2. Raha peab erikontole jõudma 10 tööpäeva jooksul ettevõtjani jõudmisest. Seepärast ei saa erikontole väljavõetud raha mingi muu raha arvelt tagasi panna, sest see pole siis enam ettevõtjale ettevõtluse tuluna laekunud raha. Kui seda muud raha enne aasta lõppu ära ei kanta, ei saa seaduse järgi selle aasta erikonto kasvu tuludest maha arvata, nagu see juhtub ka konto üle piiri läinud kasvu korral.

3. Erikonto aastase kasvu (aasta alguse seis miinus aasta lõpu seis) saab tulumaksuseaduse järgi tulust maha arvata ainult siis, kui see ei ole suurem kui tuludeklaratsiooni E-vormi real 3.3 olev arv. Kuna erikonto loogika on vigane, nagu eespool näidatud, tuleks erikonto kasutajatel E-vorm enne aasta lõppu kokku panna ja liigne raha (kui kasv on lubatust suurem) erikontolt tavalisele ära kanda. Maksuamet kontrollib üle kõigi erikontode seisud, nii et tabelisse 2 suvalisi arve kirjutada ei saa.

4. Seadus ei näe iseenesest võimalust erikontol olevat raha suuremat intressi teenima panna või kontot ühest pangast teise viia. Maksuamet neid tasju lubab, aga ainult enda seatud tingimustel. Kuna tegu on vastutulekuga, mida seadus ette ei näe, pole mõtet protesteerima hakata, kui midagi ei meeldi.

Niisama lihtne see ongi.