FOTO: Foto: Andres Putting
Kuigi elame sootuks teistsugusel ajastul ja nüüd ka juba järgmises sajandis, siis on tuntavad trendid, millised suunasid meid ka eelmise sajandi kolmekümnendatel. Samamoodi on iseseisvumise õhin asendunud seisakulaadse olukorraga ja mingi seltskonna soovidega juhtida riiki mingite neile teadaolevate eesmärkide nimel ja tihtilugu mitte kodanike huve esimesele kohale seadval viisil ning suunal. Samuti on ka täna tegemist ülemaailmse kriisiga. Loodame, et maailm on vähemasti õppinud ja olukord ei lõppe järjekordse suure sõjaga.
Kuivõrd olukord on nii välis- kui ka sisepoliitiliselt terav, siis olen arvamusel, et seda ise veel teravamaks ajada on rumal ning olukorrast püüda endale mingit poliitilist (?) kasu lõigata on sootuks lühinägelik. Eriti rumal on esineda avaldustega, millised puudutavad meie rahvuslikke tundeid ja sümboleid. Aga just niisuguseid avaldusi on viimasel ajal tehtud. Siinkohal ei kavatse ma süveneda Yana Toomi avaldusse, millega ta ennustas eestlaste välja suremist. Loomulikult on seegi valus teema ja rumalalt käituva ning oma sõnakasutust mittekontrolliva poliitiku suhtes peaks iga vähegi eestimaalane ja kodakondne oma seisukoha ütlema või vähemalt kujundama, kuid käesolevas loos süveneksin pigem eestlaste endi sündsusetusse tegevusse, mis on sümboolses mõttes ehk veelgi hullem pühaduse teotamine. Nimelt tuli "isemõtleja"(?) Martin Vällik 14.02.2013 (eriti hea ajavalik Sõbrapäeva kontekstis) välja artikliga, mille sisuks oli üleskutse mitte laulda hümnist kolmandat salmi. Välliku seisukoht oli, et 3. salmi ajal peaks vaikima kui inimesi häirib, et selles palvetatakse kristliku jumala poole. Lisaks selgitab ennast skeptikuks nimetaja, et teaduslikult on tõestatud - palved ei aita. Vällik vist ei saa aru, et ta ei ole mitte „Eesti Laulu" žüriis ja hümn pole mitte ainult laul kui heliteos, vaid riiklik sümbol. Mitte keegi ei käsi temal üldse hümni teada ega laulda, kuid selline tõlgendamine pole mitte sõnavabadus vaid selge rünne iseseisva riigi vastu. Me võime kritiseerida poliitikuid ja nende tegemisi, kuid me ei saa kutsuda üles Oma Riigi sümbolite vastu protestima.
Hümni sõnad võivad ju väljendada kristlust, kuid mõte on selgelt Oma Riigi õitsengu soovimine ja siin pole religiooniga midagi tegemist.
Lisaks juhin tähelepanu, et meie Riigi alusdokument, Iseseisvusmanifest, lõppeb samuti fragmendiga hümni 3. salmist:
Su üle Jumal valvaku
Ja võtku rohkest õnnista,
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa
Kokkuvõtteks on minu sõnum Vällikule ja vällikulistele - mõtelgem enne millegagi avalikkuse ette tulemist. Siis jäävad esialgu huvitava mõttekäiguna tunduvad, aga fiaskoks kujunevad komistamised ära. Loomulikult jääb alati ka võimalus, et Vällik ja tema järgijad ongi iseseisva Eesti vastalised, kelle unistuseks on pidutseda jätkuvalt suure rõõmuga 23.veebruaril, tähistades Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päeva, sest need institutsioonid olid ju religioonivabad. Oma mõttes võivad nad seda teha ju tänagi, aga ärgu pritsigu oma sappi eestimaalaste rahvuslikele tunnetele. Kõigile teistele, kellele on kallis iseseisev Eesti Vabariik, soovin kõike head meie vabas riigis ja ilusat juubeliaastat!