Suure-Jaani vald jagas kultuuripreemiaid
Kultuuripreemia 2012 nominente oli 14: Anneli Kundla, "Muuseumiöö heliloojate Kappide majamuuseumis" korraldajad, Pikkar Joandi, Riina Mankin , Madis Randaru, Erika Tetsmann, Heidi Oja-Kalberg, meesansambel Pange Poisid ja juhendaja Valli Pang, Liis Pihlik, Helgi Linnas , Tiiu Siim, kontsert „Loitsu tahud", Leili Kuusk ja Jaanus Siim.
Kultuuri aastapreemiad pälvisid Jaanus Siim, „Muuseumiöö heliloojate Kappide majamuuseumis" korraldajad, Pikkar Joandi ja Riina Mankin.
Jaanus Siim viis 2012 aastal läbi meistriklasse Ida-Virumaal, osaledes integratsiooniprojektis „Kunstilised nädalavahetused. Loominguline dessant". Septembris pälvis ta tunnustuse parima töö eest XVIII vabariiklikul festivalil "Narva Sügis 2012". Tema töödest on rohkem kui tosin korda olnud väljas näitus Suure-Jaanis. 2012. aastal toimusid näitused ka Rakveres ja Soomes Jokioises. Edu saatis tema töid eelmisel aastal ka väljapool Eestit. Ta pälvis eriauhinna "Terava fotograafipilgu ja professionaalse meisterlikkuse eest" Peterburis toimunud näitusel "Fotograafia ja aeg". 450 Venemaalt, Valgevenest, Eestist, Lätist, Leedust ja Iisraelist pärit autori tööde hulgast välja valitud sajakonna töö hulka pääses kolm tema oma: "Trummar", "Dirigent" ja "Kolm õde". 7 tema tööd valiti 103 hulka Eesti Fotokunsti Ühingu konkursil. Foto „Viiuldaja Jeesusega" pälvis kolmanda preemia. Jaanus Siim on Narva fotoklubi auliige. Ilmselt teavad Jaanust kõik, kes on käinud Suure-Jaani muusikafestivalil kontsertidel, sest ta on juba.14 aastat olnud festivali fotograaf, kelle kohta muusikud on öelnud, et aastatega on tema oskused niivõrd kasvanud, et fotodele on peale muusikute ja publiku õnnestunud jäädvustada ka muusika! 2012. aastal võimaldasid tema fotod kokku panna Suure-Jaani muusikafestivali ajalugu käsitleva fotoalbumi.
„Muuseumiöö heliloojate Kappide majamuuseumis" korraldajate kohta kirjutab nende kandidaadiks esitaja: „Nad ühendavad endas mitut Suure-Jaani valla allasutust, kellega on liitunud teotahtelised huvilised. 2012. aastal olid ettevõtmise põhilisteks vedajateks Anneli Kundla, Liis Pihlik ja Piret Luup. Nende koostöö on eeskuju andev ja tegutsemislust kaasahaarav. Nende fantaasia on kadedakstegev. 2012. aastal näitasid nad, et Suure-Jaani vallas tehakse ka kino - et see ei ole „kauge ja kõrge" kunst. Et siin leidub nii ülesfilmitud ajalugu kui ka dokumentaal- ja mängufilmi katsetusi. Nad tõid Suure-Jaani ka maailmamõõdet, üllatades Tallinna tänav 30 kinnistu puukuuris hilisõhtuseid kuulajaid kavaga omaaegsest vene kultusbändist Kino. Nende ettevõtmine meenutas, et kultuurist osasaamise mõttes on suurimaks „ääremaaks" inimene ise. Et juba üle-eelmisel sajandil teati ja osati Suure-Jaanist ja isegi metsade ning rabalaugaste vahelt Hüpassaarest Peterburi haridust nõutama minna. Nad on näidanud, et ka mastaabilt mitte väga suur ettevõtmine võib omada olulist kohta kultuuripildis."
Pikkar Joandi juured on Suure-Jaani vallas. Oma tegemistes on ta põhjalik, korralik ja pühendunud. Vahel võib isegi juhtuda, et teised ei jõua tema tempoga kaasas käia. Aga just tema sihikindel tegutsemine viib sihile. Sihiks on viimastel aastatel olnud kunagiste koolide asukohtade äramärkimine. Mälestuskivid ja -tähised on paigaldatud Kabila, Rääka, Epra, Kasari ja Paju koolile. 2012. aasta oli selles osas eriti tulemuslik ning kultuuriloo päeva raames said tähise ka muud Vastemõisa kultuurilooga seotud olulised paigad. Tema on nende tegemiste juures alati suure südamega olnud ja koduloolisi uurimistöid teinud ning fakte täpsustanud.
Riina Mankini kohta kirjutavad teda kandidaadiks esitanud: „Tema kohta on öeldud: „Ta on Suure-Jaani mineviku ja tänase kultuuri hoidja ning edasiarendaja. Ta on alati abi- ja koostöövalmis. Tal on asjalikud mõtted, ta on konkreetne, enesekindel ja mõnusa huumoriga." Kultuuririndel on ta juba aastakümneid tegutsenud. Suure-Jaani gümnaasiumis aastast 1982, Suure-Jaani kultuurimaja ringijuhina aastast 1991. Oma energiaga on ta aidanud kaasa nii Viljandimaa kui Suure-Jaani valla ürituste organiseerimisel, lavastamisel ja läbiviimisel - Viljandimaa- ning Suure-Jaani laulu- ja tantsupeod, lauluvõistlused, kontserdid, Hüpassaare laulupäevad, memme-taadi peod ja teised üritused. Ise jõuab ta osaleda kultuurimaja näiteringis, olles nii näitleja kui ka näidendite muusikaline kujundaja. On mitu aastat olnud Eesti Näitejuhtide Teatritrupi lavastustes muusikaliseks juhiks. Ta on Viljandimaa lauluõpetajate ümarlaua juht, Eesti Muusikaõpetajate Liidu volikogu liige. Tema juhendada on neli kollektiivi Suure-Jaani Gümnaasiumis, lisaks muusikaklassi klaveriõpilased ja kaks kollektiivi Suure-Jaani kultuurimajas - segakoor „Ilmatar" ja ansambel „Meelespea". Ta oli Suure-Jaani valla IV laulu- ja tantsupeo kunstiline juht."
Kultuurielutöö preemia nominente oli neli: Mati Lepik, Niini Veskioja , Maive Ottas ja Heino Poska.
Kultuurielutöö preemia pälvis Niini Veskioja.
Niini panus kohalikku kultuuriellu on märkimisväärne. Ta on oma kodukoha tulihingeline edendaja ja kultuuri säilitaja. Tema elu ei ole kerge olnud, aga ta on üles kasvatanud kolm tublit last ja ehitanud valmis maja. Praegu on ta eeskujuks ja abiks oma lastelastele.1967. aastal asus ta tööle toonase Viljandi rajooni suurima kultuurimaja direktorina. Enda kanda võttis ta näiteringi, sõnakunsti- ja käsitööringi juhendamise, seda koormat kannab ta siiani. Tänase päevani on ta aktiivne osaleja ja eestvedaja nii laulunaistele kui särtsakas tantsija rahvatantsuringis. Tänuväärne on olnud tema töö kohaliku pensionäride klubi eestvedamisel, samuti toimuvad tänu tema ärgitamisele aastas mitu korda käsitöönäitused, mida tehakse koostöös kohaliku raamatukoguga. Oma oskuste poolest on ta tunnustatud käsitöömeister nii koduvallas kui maakonnas. Tema valmistatud mulgi rahvariideid kannab ka Viljandimaa endine maavanem.
Palju õnne kõigile, kelle tegemisi kultuuri vallas 2012. aastal märgati ja kaasinimeste poolt esile toodi!
