Külastuskäik Silmale: külastasime Eesti kõige loodepoolsemat tippu

Teisipäeval hommikul sõitsime kooliga Silmale. Sõit oli pikk ja igav, sest buss sõitis aeglaselt nagu tigu. Silmale jõudes näidati meile magamistube.

Toas oli kolm nari ja veel ülemine korrus, kuhu me minna ei tohtinud. Olime toas viiekesi peale minu oli Tom, Sandro, Raul ja Saša. Panime asjad tuppa ja kogunesime söökla ette, et minna matkama. Meie matk viis järve keskele, kuhu oli lihtne minna sellepärast, et järv oli jääs. Seal räägiti meile kalade elust järves.

Giid rääkis meile legendi, kuidas Kalevipoeg tahtis visata kivi vastu Haapsalu kirikut. Kuid kivi lendas hoopis Silma lähedale.

Peale matka läksime me sööma. Söök oli superhea, parem kui koolitoit. Kui söök oli söödud, läksime tubadesse, kus puhkasime veidi. Mõne aja pärast tulid tüdrukud ka meie tuppa ja hakkasid oma jutuga tüütama.

Järgimiseks me läksime pilliroogu õppima ja me saime teada, millised putukad elavad kõrte sees. Veel pidime me pilliroost otsima loomade jälgi, kuigi keegi ei leidnud.

Kui õppimine õues oli lõppenud, läksime me sööklasse, kus meile näidati filmi Silma looduskaitsealast. Kui film oli vaadatud, siis pakuti õhtusöök. Õhtusöök oli sama hea kui lõunasöök.

Õhtusöögile järgnes filmi vaatamine, mis rääkis vee reostusest. Me saime teada, kus toimus maailma suurim nafta õnnetus ja kuidas inimesed loodust reostavad. Kell oli juba palju ja olime üsna väsinud, kuid meid viidi Haapsalusse orienteeruma. Meie meeskonnal eriti hästi ei läinud, sest Sandro luges kogemata valesti küsimust ja sellega me kaotasime palju aega. Lõpptulemusel jäime viimaseks, aga lõbus oli ikka. Majutuskohta jõudes mängisime veidi kaarte ja läksime siis magama.

Hommikul enne sööki mängisime poistega ja õpetaja Romaniga jalgpalli. Peale hommikusööki otsisid tüdrukud Sonja kaduma läinud mobiili, kuid ei leidnuki seda. Seejärel läksime bussiga ekskursioonile. Külastasime Eesti kõige loodepoolsemat tippu. Peale ekskursiooni läksime sööma ja hakkasime kodu poole sõitma. Koju jõudes oli väljas täiesti pime, sest kell oli palju.

KARL-MARTIN VAINURA
6.kl