Vastavalt selle määruse § 3 lõikele 10 on alates 1. jaanuarist 2013 kohustuslik ka kasside kiibistamine ja registreerimine valla registrisse.

Vaatamata sellele, et eeskiri hakkas kehtima 1.07.2012, ei ole paljud lemmikloomapidajad selle üksikasjadest veel teadlikud. Samuti ei tea paljud kassiomanikud, et kassidele ja koertele kehtivad nüüd sarnased nõuded. Nii mõnigi kassi- või koeraomanik võis eeskirja uuesti üle vaadata siis, kui "Viimsi Teatajas" 11.01.2013 avaldati Viimsi valla heakorraspetsialisti Anne Talvari artikkel, milles tuletati meelde, et koera viibimine avalikus ruumis ilma järelevalveta toob kaasa väärteomenetluse ja kuni 200 euro suuruse rahatrahvi. Sama reeglistik kehtib ka kasside suhtes.

Lemmikloomade pidamise eeskiri on mõeldud selleks, et ära hoida ja ennetada võimalikku kahju, mis võib tekkida nii inimestele, nende varale, loodusele kui ka lemmikutele enestele. Kui inimesed soovivad võtta või on juba võtnud endale kassi või koera, siis on vaja teada, et Viimsi valla lemmiklooma pidamise eeskiri kohustab loomaomanikku tagama looma viibimise oma kinnisel territooriumil igal aastaajal.

Lemmikloom tohib viibida avalikus ruumis ainult koos peremehe või tema eest hoolitseva inimesega.

Selgituseks lemmiklooma omanikele

Loodame, et vastused mõnedele küsimustele, mille on andnud Viimsi valla heakorraspetsialist Anne Talvari, aitavad olukorda selgitada ja on lemmikloomapidajatele abiks.

Viimsi vallas on kasside kiibistamine ja valla registrisse kandmine alates 1.01.2013 kohustuslik. Kuidas saab Viimsi vald kaasa aidata, et see informatsioon kassiomanikeni jõuaks? Kuidas on kassipidajad määrusele reageerinud?

Informatsiooni jagab vald Viimsi Teataja kaudu. Info on meie kodulehel, samuti oleme valmis alati kodanike küsimustele vastama. Kassiomanike erilist reageeringut pole me täheldanud. Vähemalt pole see meieni jõudnud.

Kuidas peaks käituma inimene, kes näeb, et lemmikloom (kass või koer) on omanikuta avalikus ruumis, näiteks tänaval? Mida ta peaks tegema juhul, kui selle lemmiklooma omanik on teada (elukoht, telefoni number, meiliaadress), ja mida siis, kui omanik on teadmata?

Paljudel juhtudel võtab tähelepanelik ja vastutustundlik vallakodanik meiega ühendust ja annab juhtumist teada. Reageerime siis nii, nagu olukord nõuab: kutsume loomade hoiupaigast välja loomapüüdja või püüame tuvastada loomaomanikku, mõnel juhul saame kontrollida ka kiibi olemasolu. Kui loomaomanik on teada, tuleks samuti valda teavitada, tegeleme siis eeskirja rikkujaga.

Mida soovitate nendele kassipidajatele, kelle kiisud on seni ööpäevaringselt jalutada saanud?

Täita eeskirja.

Lemmikloomade pidamise eeskiri hakkas kehtima 1. juulil 2012. Kas eeskirja nõuete eiramise tõttu on Viimsi valla mõnda lemmikloomapidajat ka trahvitud? Varem kehtis eeskirja eelmine variant, mille alusel on loomaomanikke ka trahvitud. Uue redaktsiooni järgi ei ole trahve tehtud, küll aga hoiatusi. Lähiajal kavandame teravdada tähelepanu kasside kiibistamise nõude täitmisele.

Kuidas kutsub Viimsi vald korrale lemmiklooma omanikku, kes ei järgi eeskirja ja laseb jätkuvalt oma lemmikut hulkuma avalikku ruumi ja teiste inimeste aedadesse?

Juhtumi tuvastamisel järgime menetluskorda: suuline või kirjalik hoiatamine, väärteomenetluse alustamine ja sellest tulenevate sanktsioonide rakendamine.

Määrus ütleb, et lemmikloomapidaja on kohustatud oma looma väljaheited kohe ära koristama. Kas seda tuleb teha igal pool, sealhulgas ka vabas looduses (näiteks heinamaal väljaspool elamurajooni)? Kuidas toimida, kui näeme, et keegi oma looma väljaheiteid nõuetekohaselt ei korista? Kas vald trahvib selliseid loomaomanikke, kes ei korista oma lemmiklooma väljaheiteid?

Viimsi valla lemmikloomade pidamise eeskirja § 4 lõige 4 ütleb: Lemmikloomapidaja on kohustatud oma lemmiklooma väljaheited koheselt koristama.

Lemmikloomapidaja peab ära hoidma lemmiklooma poolt tekitatava reostuse võõrale varale, s.h sõidukitele ja ehitistele urineerimise. Ka väljaspool elamurajooni asuv heinamaa on "võõras vara". Kui eeskirja rikkujat on võimalik tuvastada, siis loomulikult saab ka trahvida.

Kas on mõeldav, et Viimsi vallas rajatakse kassidele mõeldud jalutusaed? Kas vald koostöös kassisõprade aktiivrühmaga saaks sellele kaasa aidata?

Lemmikloomade jalutusväljak on meil tõepoolest puudu.

Tavaliselt tehakse see koerte jaoks, kuid kui karmistuvad nõuded ei luba kasse enam vabadust nautima, siis, miks mitte: ka kassid rihma otsa ja jalutusväljakule. Täiendavate küsimustega lemmikloomade pidamise eeskirja kohta saab pöörduda Anne Talvari poole tel 602 8853, epost talvari@viimsivv.ee.

Kindlasti võiksid kassiomanikud veel kord teadvustada, et lemmikloomade pidamise eeskirja järgimine on vajalik nii ümbritsevale loodusele, inimestele kui ka kassidele endile, et vältida mitmesuguseid probleeme, millest mõned on järgnevalt kirjeldatud.

Probleemid, mida tekitavad avalikus ruumis vabalt jalutavad kassid

Looduskaitse seisukohalt on kass ohtlik lindudele, eriti nende pesitsemishooajal. Kass võib tappa linde ja murda maha linnupojad pesas.

Kuna kassid kõnnivad uudishimust ringi üsna suurel territooriumil, siis võivad neid pureda marutaudi nakatunud loomad. Nakatunud kass, keda pole eelnevalt vaktsineeritud, võib muutuda ise ohuks teistele loomadele ja ka inimestele (eeskätt oma pere liikmetele).

Kassipidajad ei pruugi teada, et tema lemmik võib kokkupuutest teiste kasside väljaheidete ja eritistega nakatuda kasside leukeemiasse ning muutuda ka ise nakkuse kandjaks, ohustades terveid kasse. Emakass võib piima kaudu nakatada leukeemiasse ka oma pojad.

Kassid võivad levitada seenhaigust, mida tuntakse nn kassihaiguse nime all ja mis on nakkav ka inimestele. Haigus võib jääda alguses märkamatuks, kuna selle nähud on peidus kassi karvkatte all.

Hulkuvad kassid võivad reostada laste liivakaste ja peenraid. Kassid võivad levitada oma väljaheidetega ohtlikke parasiite, näiteks võivad need sisaldada solkmeussi mune.

Kassid võivad kahjustada teiste inimeste aedades hinnalisi okaspuid või põõsaid.

Ohud hulkuvatele kassidele

Toakass võib elada kõrge väärika vanuseni. Vabalt jalutav kass võib jääda auto alla, saada viga kakluses teiste kassidega või langeda huligaanide ohvriks.

Hulkuvat kassi võivad pureda koerad. Kassid võivad langeda ka metsloomade, eeskätt rebase ohvriks. Hulkuv kass võib suurema tõenäosusega saada puugid, kirbud, ussid või muud parasiidid, mis kõik tuuakse ka koju oma pere keskele.

Hulkuv kass võib saada teistelt hulkuvatelt kassidelt mitmesuguseid nakkushaigusi. Toakassi tervis ja heaolu on rohkem omaniku kontrolli all.

Soomes ja mujal

Soomes ja teisteski riikides on näiteid, kus kassidele ehitatakse koduaeda spetsiaalne jalutusaed. Kasside jalutusaed on nii külgedelt kui ka pealt traatvõrguga kaetud. Mingi osa jalutusaiast võib olla kaetud katusega, kuhu kiisu saab vihma eest varjule minna. Samuti on aed varustatud kassile mõeldud pesakastiga, kuhu loom saab soovi korral puhkama minna. Jalutusaed varustatakse ronimispuude ja mänguasjadega ning kõige muu vajalikuga, et loom seal end hästi tunneks. Jalutusaeda saab lemmik minna võimaluse korral otse maja uksest või aknast, kui kasside jalutusaed on vastavalt ehitatud.

On võimalik ehitada kassidele majast eraldi asuv aed. Kass tuleb siis omanikul endal jalutusaeda viia ja sealt ära tuua.

Oma kassi armastav omanik võiks kindlasti kasside jalutusaia rajamise peale mõelda, kui selleks on vastavad võimalused. Kassidega saab jalutada tänaval ja oma aias ka jalutusrihma otsas.

Missugune kass on siis kokkuvõttes õnnelikum - kas see, kes saab vabalt ringi jalutada avalikus ruumis ja naabriaias, või toakass? Või hoopis kiisu, kes saab jalutada õues rihma otsas või olla kasside jalutusaias?

Arvatavasti sõltub vastus iga kassiomaniku mõtteviisist, vastutustundest ja ka teadlikkusest.

Kuid üks on selge: kassid ei tea seadustest midagi ja nemad ei ole süüdi, kui omanikud neid järelevalveta avalikku ruumi jalutama lasevad. Ärge pahandage kasside peale, kui need teie aias pahandust teevad, vaid pöörduge võimaluse korral omaniku poole ja tuletage talle meelde Viimsi valla lemmikloomapidamise eeskirja ja sellest tulenevaid omaniku kohustusi.

Anne Talvari, Viimsi valla heakorraspetsialist
Inga Kuus, Linnase tee Naabrivalve sektori vanem