Eestist on saamas õigeusklik maa

Luterlus on kaotanud oma juhtiva koha Eestis esindatud usutunnistuste seas ning loovutanud selle õigeusule. Eestlaste seas on luterlased siiski veel ülekaalus.

Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis oli veidi alla 80% elanikest luterlased, 20% aga õigeusklikud.

XXI sajandi alguseks osakaal võrdsustus 13–15% tasemele rahvastikust, luterlusel säilis 2000. aasta rahvaloenduse andmetel väike edumaa.

Praeguseks on luterlased vähemusse jäänud: 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on neid vaid 10% elanikkonnast, samas kui õigeusklike osakaal on kosunud 16% tasemele.

Luterluse langev joon

Neid arve kõrvutades selgub, et luterlaste hulk on viimase poolsajandi jooksul peaaegu püstloodis kukkunud ning jätkab kahanemist praegugi. Õigeusklike osakaal Eestis on aga üsna püsiv olnud Konstantin Pätsi presidendiajast saadik ja on praegu tõusuteel.

Kui see tendents jääb püsima, hakatakse Eestist peagi rääkima kui õigeusklikust maast ühes reas Venemaa, Kreeka, Gruusia, Küprose, Bulgaaria, Serbia jt õigeusumaadega.

Lisaks õigeusule on Eestis viimase tosina aasta jooksul järgijaid juurde võitnud kristlikud vabakogudused, Jehoova tunnistajad, vanausulised, Taara- ja maausulised, moslemid ning kõikvõimalikud eksootilised ja esoteerilised pisiusud.

Eestlastest täiskasvanud usklike seas on luterlusel siiski veel suur ülekaal. 146 133 end rahvaloendusel usklikuks tunnistanud eestlasest tervelt 104 691 on luterlased, 20 585 õigeusklikud ja 3648 baptistid.